/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
Läinuks elu veidi teisiti ja 11. septembri rünnakud kaksiktornidele jäänuks 2001. aastal Ameerikas toimumata, jõudnuks Pärnu linna nimi väga paljude maailmanurkade uudistesse. Tagantjärele maailma muutnud päevaks nimetatud sündmused varjutasid kõik muud juhtumid, nende seas Pärnut ja kogu Eestit 9. septembrist pinevil hoidnud ja kohutanud metanoolitragöödia.
Kümne aasta tagune september oli Pärnus õuduste aeg. Arstid töötasid kurnatuse piiril, et salaviina pähe metanooli ostnud ja tarbinud inimesi päästa. Hoolimata tõesti väga tublist ja ennastsalgavast tööst, ei jäänud surmad kahjuks tulemata. Haiglasse jõudis metanoolimürgistusega 111 inimest, kellest 25 seal suri. Kodus suri mürgistusse 43 inimest.
Nagu ütleb tänases Pärnu Postimehes Pärnu haigla anestesioloog ning Pärnu haigla intensiiv- ja operatiivravi teenistuse juhataja Raido Paasma, ilmnesid 2007. aastal tehtud järelkontrolli tulemusena metanoolimürgistuse tüsistused neilgi, kel haiglast lahkudes tüsistusi ei teatud olevat. 2001. aasta septembri mõju oli seega suurem ja pikaaegsem, kui toona karta osati.
Enneolematu tragöödia, mille kulgedes vaatasid lugejad igal hommikul hirmuga ajalehte, kas surnute hulk on suurenenud, jättis oma jälje ja andis õppetunni. Esiteks suutis Pärnu haigla isegi toonastes, mitte just kõige nüüdisaegsemates oludes tõestada oma suutlikkust kriisiga toime tulla. Teiseks näitas end heast küljest politsei, tabades kahtlusalused pelga nädalaga.
Kuid siiski pole salaviinaäri Eestist kuhugi kadunud ja inimeste õiglustunnet riivab seegi, et tragöödia otsesed ja kaudsed süüdlased pääsesid kohtus väga kerge karistusega.
Nagu iga tragöödia andis metanoolisügis mitu õppetundi. Mõnest õpiti, mõnest mitte sugugi.