Pärnu kultuurisuve suurtoetaja oli päike

Koorifestivali “European Junior Cantat” lõppkontsert kontserdimajas oli üks suve säravamaid muusikasündmusi. Sajad noored nautisid laulmist kogu hingest ja panid tuliselt kaasa elama ka publiku. Foto: Urmas Luik

Lõppenud suvele tagasi vaadates on Pärnu kultuurisündmuste korraldajatel põhjust rahuloluks: ilm hellitas peaaegu pideva päikesepaistega ja publikut jätkus kõikidele üritustele.

Kolmapäeval said kultuurikorraldajad kokku Pärnu linnavalitsuses, et suvest kokkuvõte teha. Eredamate elamustena nimetasid linnapea Toomas Kivimägi ning haridus- ja kultuuriosakonna juhataja asetäitja Ela Tomson Järvi suvefestivali, “Watergate’i” ja “Augustiunetust”, koorifestivali “European Junior Cantat” lõppkontserti, hansapäevi, aga ka väiksemaid sündmusi, nagu jaanipidu Rääma aasal ja Valgre festival.

Suve lõpetas muinastulede öö, mida nagu tellimise peale soosis taas võrratu sume suveilm.

“Teie andsite Pärnu suvele sisu ja emotsiooni,” kiitis linnapea kokkutulnuid. Tomson lisas, et eriti teeb rõõmu, kui korraldajad panevad aasta-aastalt rohkem seljad kokku ja teevad midagi ühiselt. Näiteks toodi “Augustiunetuse” festival, kus lõid kaasa väga erinevad tegijad, Pärnu linnaorkestri osalemine Järvi festivalil, koostöö “Watergate’i” ja jahtklubi, “Monomaffia” ja Endla vahel.

Konkurents on tihe

“Arvan, et selle suve märksõnaks võiks olla publikurekordid,” pakkus Kivimägi ja esitas hüpoteetilise küsimuse, kas veel rohkem kultuurisündmusi ja -publikut üldse Pärnusse mahukski.

Linnapea meenutas, et umbes kümme aastat tagasi oli Pärnu üks Eesti neljast–viiest linnast, kus säravamaid sündmusi toimus, nüüd korraldab oma festivale ja üritusi pea iga suurem küla ja valida on sadade võimaluste vahel.

Konkurents on läinud tihedamaks, eestlane suudab keskmiselt osaleda paaril–kolmel suuremal suveüritusel, sest inimeste rahakott on inflatsiooni tõttu õhemaks jäänud. Kuna Eesti publiku hulk on paratamatult piiratud, rõõmustab nii kaupmehi, teenindussfääris töötajaid kui kultuurikorraldajaid jõudsalt kasvav väliskülaliste hulk.

Külastajate arvu kõrval ei saa tähelepanuta jätta ürituste kvaliteeti, sest tohutu rahvasumm kontserdil ei tähenda alati sündmuse õnnestumist. Positiivsete näidetena tõi linnapea esile veefestivalil “Watergate” toimunud Seali ja Ruja laulude kontserdid.

“Korraldajad tegid seekord õige rõhuasetuse, panustades rohkem kvaliteedile,” leidis Kivimägi. “Pole vaja pingutada iga hinna eest 7000–8000 inimest kohale tuua, kui sellega kaasnevad probleemid ja ruumipuudus. Olgu parem 5000 inimest, kel on hea olla. Olen kindel, et Seali kontserdi kuulajad jäid väga rahule ja 99 protsenti neist on valmis kohale tulema ka järgmisel aastal.”

Publikut piisas

Linnaametnike sõnutsi pole Pärnu kultuuripoliitikas lähiajal suuri muudatusi plaanis. Projektidele jagatav toetus ei suurene ega vähene, stabiilne peaks olema kultuuriinimeste palgatasegi. Linn toetab rohkem juunis ja augustis toimuvaid sündmusi, juulis tasuliste ürituste korraldajatelt eeldatakse suuremat külastajate arvu ja linn panustab selle võrra vähem.

Pärnu kontserdibüroo ja Pärnu linnaorkestri produtsent-reklaamitoimetaja Helen Erastus ütles, et nende kontserdid oli publikut tulvil ja suve võib kordaläinuks lugeda. Linnaorkester mängis sel suvel esimest korda Ammende aias, veel tehti koostööd Järvide suvefestivali ja Arbo Valdma SUVEUNIversiteediga. Kontserdibüroo korraldatud tasuta kontsertidel Raehoovis oli kohal iga kord ligi 200 inimest.

Samal ajal meenutas produtsent, et sel suvel jäi “Raepromenaadi” kontserdisari esimest aastat kultuurkapitali toetuseta, põhjuseks toodi tasuta kontsertide korraldamine suvel Pärnus.

“Nüüd peame kaaluma, kas hakkame edaspidi pileteid müüma ja leppima väiksema publikuhulgaga,” kommenteeris Erastus. “Meie publiku seas on suur hulk vanemaealisi inimesi, kes pileti hinna suhtes on väga tundlikud.”

Viivika Orula ja Mart Tõnismäe pidasid positiivseks, et Pärnu kultuuritegijad on hakanud rohkem koostööd tegema ja mitme festivali toimkonnas löövad kaasa samad inimesed.

“Mis meil siin ikka omavahel võistelda, ei saa ju võrrelda Järvi festivali ja hansapäevi,” arvas Orula, kelle suve sisustas töö nii “Monomaffia” kui “Augustiunetuse” festivaliga.

“Mõtet on koos teha, sest siis ei jää mõni väiksem gildkond või huvigrupp oma üritusest ilma,” lisas Tõnismäe.

Ela Tomsoni sõnutsi toimub suur osa lõpenud suve üritustest ilmselt ka järgmisel aastal. Täpsemalt selguvad 2012. aasta plaanid lähikuudel, kuna 15. septembrini saab linnavalitsusse esitada taotlusi kultuurisündmuste toetamiseks.