Järgmine suurem merevee taseme tõus võib pärnakaid tabada ootamatult, sest ainsana Eesti sadamatest pole siin võimalik merevee taset koos prognoosidega vaadata.
Pärnakad merevee taseme ennustusi ei näe
/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
15. september 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis mõõdavad merevee taset nii Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut (EMHI) kui Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituut. EMHI kodulehelt võis eile hommikul leida GMT aja järgi sisestatud andmeid veetaseme kohta Pärnu sadamas, meresüsteemide instituudi infosüsteemis (http://online.msi.ttu.ee/kaart.php) on 11 Eesti sadama merevee taseme mõõtmised koos ennustustega.
Paraku on Pärnu sadam ainuke, kus merevee taseme andmed puuduvad. Lehekülje külastaja näeb küll tuule suunda ja kiirust, sademete hulka ja kestvust ning paljusid muid näitajaid koos viimase ööpäeva ajalooga, ent merevee taset sealt teada ei saa.
2005. aasta jaanuaritormi ajal oli Pärnu sadama ilmajaam peamine allikas, kust jõustruktuurid ja muidu huvilised teadmisi ammutasid. Kodulehe aadressi sai panna mobiiltelefoni ja sealt operatiivselt andmeid vaadata.
Meresüsteemide instituudi vanemteaduri Tarmo Kõutsi sõnul oli 2000. aastal ostetud Pärnu sadama automaatjaam omas ajas üks moodsamaid. Mullu sai selle eluiga aga läbi ja ta tuli maha võtta. Uuel automaatjaamal pole veel 6000–7000 eurot maksvat merevee taseme andurit.
“Keegi ei taha sellisele asjale raha kulutada,” rääkis Kõuts eile hommikul. Kogu eelmise õhtu ja öö oli pärnakaid hirmutatud loodetuulega ning vanast harjumusest soovisid linlased vaadata, kui kõrgele ähvardab vesi kodulinnas tõusta.
Kõutsi jutu järgi tahaks ta Pärnusse saada andurit, mis mõõdaks merevee taset koos lainetusega. Samasugune on näiteks Virtsus ja kõik selle sadama kasutajad võisid eile veebist vaadata, kui kõrge oli merevee tase ja lainetus iga kahe tunni tagant ning millist veetaset on järgnevatel tundidel oodata.
“See on mulle ka poolisiklik asi, loodan selle korda saada,” ütles Kõuts. “Merevee tase Pärnus peaks olema riiklikult vajalik info, mingit korjandust teha pole mõtet.”
Kõuts soovitas merevee taseme mõõtmise pärast muretsevatel pärnakatel pigem maa- ja linnavalitsusse elektronkirju saata ja küsida, mida nad on teinud. “Ametnikud unustavad probleemi ära, kui on vaiksemad ilmad olnud. Pole mõtet sireenide peale raha kulutada, kui prognoose ei näe,” kõneles Kõuts.
Meretaseme infosüsteemi andmete väärtus seisneb eeskätt selles, et seal on tegelikud andmed koos kohalike ennustustega. EMHI fikseerib tagantjärele olukorra ja annab üldisemaid prognoose, välismaised ilmaportaalid võivad aga Pärnu suhtes eksida.
“Väljast tulevate mudelite vahe võib olla kuni pool meetrit Pärnus,” rääkis Kõuts. “Vaja on pidevat võrdlust mõõtmistega.”