Esindusgalerii pakub “Värvi! Valgust! Varju!”

Riina Georgi õpilaste käe all valminud keraamilised vaasid ja objektid. Foto: Silja Joon

Eile avati Pärnu uue kunsti muuseumis Pärnu kunstikooli õpilaste tööde väljapanek, näha saab maale, graafikat, joonistusi, skulptuure ja keraamikat.

Pärnu kunstikooli direktor Kristel Kallau tõdes, et näitusele pandi valik eelmisel õppeaastal valminud õpilastöödest ja iga-aastane ülevaatenäitus on muutunud juba traditsiooniks. Väljapanek püütakse teha mõnes kohalikus professionaalide galeriis. “Need tööd jäid õpetajatele rohkem silma,” märkis Kallau. Autorid on eri vanuses, mudilastest abiturientideni.

Kõik tööd on korralikult raamitud, et õpilased näeksid oma loomingut viisakas näitusekontekstis. “Raam paneb tööle krooni pähe,” nentis Kallau.

Mitmekülgne õpe

Endiselt Kerese 3 asuvas kunstikoolis on juba alanud vilgas õppetöö, sest sisseastumiskatsed toimuvad kevadel. “Alati võtame soovijaid sügisel juurde, sest on lapsi, kes loobuvad. Kui õpilane elab mõnes Pärnu lähivallas, tuleb tal tuua koduvallast garantiikiri. Minu teada pole ükski laps jäänud kunstikooli tulemata põhjusel, et omavalitsus keeldub garantiikirja andmast,” rääkis direktor.

Mis puutub kunsti õpetamisse kahes Pärnu munitsipaalhuvikoolis, siis Kallau selles probleemi ei näe.

Kunstirahvale on asi klaar, sest mõlemal koolil on täita oma kindel roll: kunstikooli õpe on tunniplaani alusel ja mitmekesine, pakkudes nii kujutavat kunsti kui vormiõpetust; Kunstide majas tegutsevad eri õpetajate stuudiod.

Peale ülevaatenäituste osalevad kunstikooli õpilased väiksematel projektinäitustel, nii näiteks löödi kevadel kaasa laste ja noorte kontserdisarjas “Muusikamoos”, mille tarvis skulptor Rait Pärja juhendamisel valmisid Eesti heliloojate kipspead.

Pärnu kunstikooli õpilased võtavad osa konkurssidestki. “Igale konkursile me iga hinna eest spetsiaalselt töid ei tee. Püüame hoida tasakaalu. Kui tahaksime kõikidel konkurssidel osaleda, ei saaks me õppetööga üldse tegelda,” märkis Kallau.

Kunstikool jätkab tänavugi Pärnu üldhariduskoolide algklassides kunstiringidega. Tava on juba neli aastat vana ja sel sügisel avatakse kunstiringid peale Kuninga tänava põhikooli ja Koidula gümnaasiumi Rääma põhikoolis, kus kunstiõpet antakse algklasside kõrval põhikooliosaski, ja ühisgümnaasiumis.

Need on omamoodi väiksed kunstikooli filiaalid, kus lapsi kodukooli kaitsvate seinte vahel kunsti ja meisterdamise maailma viiakse.

Kallau tõdes, et mõni aasta tagasi kunstikooli juures elustatud avatud kunstikursused on hakanud vilja kandma.

Ehkki reklaamid pole ilmunudki, on koolimaja telefon juba punane ja soovitakse nime kirja panna. Jätkatakse joonistamise ja maalimise, keraamika- ja skulptuurikursustega. Uuena on kavas klassikalised kirjakunsti ja reklaamikunsti kursused.

Peale täiskasvanute ringide tegutsevad kunstikoolis lastele mõeldud kunstiringid: nädalavahetusel mudilastele, tööpäevadel eri vanuses kooliealistele.

Ergutavad looma õpilasfirmat

Uudset on kunstikooli kursustelgi. Vanematele õpilastele hakatakse valikainena andma loomemajandust, kus tulevasi kunstnikke informeeritakse, milline on kunsti- või käsitööettevõtja argipäev. “Et ei oleks ainult roosat ettekujutust. Et noored õpiksid, mille peale kõik peab mõtlema: tootearendusest, reklaamist kuni hinnakujunduseni. Mida toob kaasa see, kui hakkad iseenda tööandjaks,” selgitas kunstikooli direktor.

Kallau silmis võiksid kunstikooli õpilased moodustada õpilasfirma, mõelda välja ja teostada tooteid ning turustada neid näiteks kohalikul jõululaadal ja hansapäevadel.

Kunstikooli vajadustest rääkides nentis Kallau, et huvikooli joonistuslauad ja toolid on ajast-arust. Need on mitukümmend aastat vanad ja vajaksid väljavahetamist. Kallau sõnutsi pole seni inventari muretsemiseks korraldatud projektikonkurssidelt selleks raha õnnestunud saada, ehkki taotlusi on tehtud. “Ilmselt peetakse seda liiga tavaliseks,” lisas ta.