Nahakunstnikud vääristavad kvaliteetraamatuid

Nahakunstnike liit pole vähemalt 20 aastat Pärnus näitusi teinud, tõdes Eesti nahakunstnike liidu juhatuse esimees ja näituse kuraator Tiia Eikholm. Foto: Krista Visas

Pärnu keskraamatukogus saab oktoobri lõpuni vaadata köitekunsti väljapanekut “Tallinna Suurgild ja gildimaja”.

Suurgildi hoone kui Tallinna üks vanemaid ja esinduslikumaid ehitisi tähistas eelmisel aastal oma 600 aasta juubelit. Eesti ajaloomuuseum koostas põhjaliku ja rikkalikult illustreeritud raamatu, mis kajastab Suurgildi maja ajalugu ja seal toimunud sündmusi. Trükis inspireeris Eesti nahakunstnikke, kes köitsid ajalooraamatud põnevatesse ja omanäolistesse kaantesse.

Kõrvuti uudsete lahendustega leidub näitusel köiteid, mis järgivad nahakunsti väärikat tava, pakkudes vaatajale nii avastamis- kui äratundmisrõõmu.

Eesti nahakunstnike liidu juhatuse esimees ja näituse kuraator Tiia Eikholm nimetas Pärnu keskraamatukogu vitriine köitekunsti eksponeerimiseks väga sobivateks. Suurt huvi tundsid vaatajad ka liidu eelmise näituse vastu, kus sai imetleda “Kalevipoja” hinnalisi köiteid.

“Nahakunstnike liit pole vähemalt 20 aastat Pärnus näitusi teinud ja otsus üle pika aja oma näitused siia tuua oli õige,” arvas Eikholm. “Pärnu keskraamatukogu on väga hea näitusekoht, see on suvelgi avatud, eelmine väljapanek võeti vastu väga hästi ja seda külastas palju inimesi.”

Rõõmu näituse üle avaldas kohalik Maarja-Magdaleena gildi nahakunstnik Signe Taremaa. “Tore, et Pärnusse on nahakunst hakanud tulema, ja loodame, et näitusetraditsioon jätkub,” kommenteeris ta. Taremaa näitusetöö valmis koostöös gildi teise meistri Margus Rebasega. Rebase nikerdatud kivid ja Taremaa nahatöö said tunnustatud Eesti käsitöö liidu kevadnäitusel “Eesti oma ehe”, kus nende ühistööna valminud ehted äramärkimist leidsid.

Eesti nahakunsti liitu kuulub Eikholmi sõnutsi üle 60 inimese. Paljud nahakunstnikud tegutsevad moe vallas, valmistades aksessuaare, kuid üsna tugevalt on liidus esindatud köitekunstki.

“Viimasel ajal on meie liikmed edukalt osalenud välismaa köitekonkurssidel ja võitnud auhindu,” kiitis Eikholm kolleege. “Näitustelt ostetakse paremad köited ära ja oma huvi on köidete kollektsionääridel.”

Näituseteemaks pakutakse raamat välja vastavalt võimalustele, näiteks Suurgildi raamatu asjus võeti ühendust ajaloomuuseumiga ja trükipoognad jagati kunstnikele veel enne teose ilmumist.

“Kõige parem, kui saame raamatu lahtiste poognatena, sest juba köidetud raamatu juures ei saa kõiki nüüdisaegseid tehnikaid kasutada,” seletas Taremaa.

Köite puhul on peale kaante tähtsad veel kokkuõmblemise viis, kaantele kinnitamine.

Köitmiseks sobiv raamat peab kunstniku sõnutsi olema väärika sisuga: kuna materjalid on kallid, annab köitmine sisule lisaväärtuse.

Eesti ajaloomuuseumi ostupreemia pälvis Tulvi-Hanneli Turo. Näitusel osalevad töödega Tiia Eikholm, Illu Erma, Rene Haljasmäe, Eve Kaaret, Silvi Kalda, Urve Kolde, Sirje Kriisa, Helle Kõomägi, Maila Käos, Ivi Laas, Kaia Lukats, Rutt Maantoa, Luule Maar, Ruuda Maarand, Piret Männa, Kaire Olt, Tiina Piisang, Tähti Roostalu, Signe Taremaa, Maie Teivik, Tulvi-Hanneli Turo, Rita Tänav-Veldemann, Lemmi Velmre, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar, Esta Voss ja Eesti kunstiakadeemia nahakunsti osakonna tudengid Anneli Filipov, Mari Maripuu, Jass Reilent.

Näitus jääb avatuks 29. oktoobrini.