Kollatõvest päästab hoolikas kätepesu

Viljandlased on juba mitmendat kuud hädas kollatõvega, tasapisi on haigestunuid lisandunud mujal Eestis, mistõttu tasub kõrva taha panna ettevaatusabinõud.

A-hepatiit ehk rahvasuus kollatõveks kutsutud haigus on suhteliselt pika peiteperioodiga ja nakkust levitavad needki, kel veel haigussümptomeid ei ole. Seega võite nakkuse saada inimeselt, kes ei teagi, et viirust levitab. Pealegi, väga paljud inimesed põevad haiguse läbi kas väheste sümptomitega või täitsa nendeta, aga nakkust levitavad samal ajal ikka.

Pärnu haigla nakkushaiguste arst Krista Jaago rääkis, et mõni A-hepatiidi juhtum aastas on Pärnumaal ikka esinenud, kuid toodud on need soojamaareisidelt. Tänavu on olnud kaks Viljandimaalt pärit haigusjuhtumit.

Kollatõve puhul on tegu mustade käte haigusega, kuna viirus levib enamasti fekaal-oraalsel teel. Haigusest annavad märku väsimus, palavik, oksendamine, nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks.

Kuna esimesed haigestumismärgid võivad sarnaneda mitme muu viirushaiguse omadega ja ise endale kollatõvediagnoosi panna on keeruline, tasub kahtluse korral kohalemineku asemel pigem perearstile helistada ja uurida, mida edasi teha, kui kaua on vaja kodus olla ja millal analüüse andma peaks minema.

“Kui on mõni pikalt palavikuga kulgev haigus, siis kindlasti tasub perearstiga nõu pidada,” sõnas Jaago.

Nakkushaigused läbi seina ei tungi ja nii levib kollatõbi ikka inimkontaktide kaudu, kui roojaosakesed satuvad seedetrakti. Seepärast ei tarvitse haigestunud inimese pereliikmed tingimata samuti tõvevoodisse kukkuda.

“Kui mõni pereliige on haige, siis hoolika kätepesuga saab haigestumist vältida,” rõhutas Jaago. “Punkt üks selle haiguse vältimiseks on kätepesu ja punkt kaks vaktsineerimine.”

Vaktsineerimissooviga võib pöörduda oma perearsti poole, kes saab vaktsiini tellida.

Inimesed põevad kollatõbe väga erinevalt. “Mida noorem on laps, seda vähem esineb tal sümptomeid, mida vanem inimene, seda raskemalt põetakse,” rääkis Jaago.

Korra kollatõve läbi põdenud inimene saab selle tõve vastu eluaegse immuunsuse. Kes aga ei tea, kas ta on A-hepatiiti põdenud, siis vereproov annab vastuse. “Meie veri on kui külalisteraamat, mis räägib, milline viirus kunagi külas käinud on,” märkis Jaago ja lisas, et kui pereliikmed või mõnes kollektiivis inimesed järjest kõhutõve käes vaevlevad, tasub tingimata analüüsidega kindlaks teha, ega tegu ole A-hepatiidiga.

Viljandimaa ajaleht Sakala vahendas Tartu ülikooli infektsioonhaiguste õppetooli juhatajat dotsent Matti Maimetsa, kes rääkis, et varem, kui meie sanitaarkultuur oli madalam, levis kollatõveviirus rohkem ja paljud lapsed põdesid haiguse läbi üldjuhul väga kergelt ja said eluaegse immuunsuse. Praegu on kollatõve vastu tundetuks muutunuid vähem ja haigus levibki suuremas ulatuses.

Lätis põdes 2007. ja 2008. aastal A-hepatiiti 6000 inimest.



Vältige nakatumist

A-hepatiit on maksapõletik, mida põhjustab nakatumine viirusega, mis paljuneb, kahjustades maksa. Haiguse vältimiseks on oluline täita hügieeninõudeid.

 Pärast tualetis käimist peske käsi vee ja seebiga.

 Peske käsi enne toiduvalmistamist ja söömist.

 Hoolikalt tuleb jooksva vee all pesta kõik puu- ja köögiviljad.

 Toitu peab korralikult kuumutama, eriti liha, mune ja mereande.

Allikas: terviseamet