/nginx/o/2011/03/07/532789t1h3417.jpg)
Hiljutise majandussurutise käigus võis üha rohkem ja rohkem kuulda nii poliitikute kui majandusinimeste suust tõdemust, et on vaja mahukamalt arendada ettevõtlust ja ettevõtlusõpet. Käivitati täienduskoolitusi, programme ja muid meetmeid, et inimesi õigele teele suunata.
Vastutan ja hoolin
Kindlasti on ettevõtlus just see, mis aitab raskel ja paremalgi ajal nii inimesi kui riigi majandust edasi. Miks on siis ikkagi nii, et Eurobaromeetri 2007. aasta uuringu andmetel ei olnud 61 protsenti eestlastest mõelnudki oma ettevõtet luua ja vaid viis protsenti tööealistest elanikest tegeles ettevõtlusega?
Täpseid vastuseid sellele küsimusele ei ole kindlasti kellelgi, kuid minu arvates tasub välja tuua vähemalt kolm põhjust.
Esiteks: ettevõtluse arendamise suunaga õpe on puudulik. Teiseks: meil pole näiteks Ameerika Ühendriikidest erinevalt välja kujunenud ettevõtlikkust ega riskide võtmist soosivaid traditsioone. Kolmandaks: kuna puudub ettevõtluse ja selle õpetamise tava, pole nende kahe vahel välja kujunenud head koostööd, mis aitaks kaasa ettevõtjate koolitamisele.
Millegipärast valitseb arvamus, et ettevõtlusõpe ja sellega kohe seonduv mõiste “ettevõtlikkus” on vajalikud ainult nendele inimestele, kes plaanivad asutada oma äri ehk ettevõtte. Nii jääb mulje, et ülalmainitud statistikal põhinedes pole pea 95 protsendil tööealistest elanikest tarvis selle temaatikaga tegelda.
Eesti kaubandus-tööstuskoja eestvõttel kokku kutsutud ettevõtlusõppe mõttekoda sõnastas ettevõtliku inimese ideaali “Mõtlen loovalt, algatan julgelt, tegutsen arukalt, vastutan ja hoolin”.
Ettevõtlikku inimest iseloomustavad paljud positiivsed omadused, nagu näiteks aktiivne eluhoiak, initsiatiivlikus, loomingulisus, suhtlemisoskus. Kas need on oskused, mida vajavad vaid need, kes plaanivad oma ettevõtte rajada?
Minu arvates on need kindlasti sellised omadused, mida niisama palju läheb tarvis töövõtjailgi. Ei ole ju enam nii, et “mõisa köis las lohiseb” ja tööandja vaadaku ise, kuidas oma eesmärgid saavutab. Ja ega ettevõtlikkus üksnes töise hakkamasaamisega seondu. Niisamuti on isiklikus elus õnnestumiseks vaja kõiki neid omadusi.
Ühiskonna arengu tagavad liikmed, kes julgevad unistada suurelt, tahavad riskida selle nimel, et oma unistusi täide viia, ega karda sellel teel eksida. See aga nõuab rohkemat kui tavateadmisi-oskusi. Nõuab nii isiklikke õigeid hoiakuid kui ühiskonnas levinud väärtusi.
Ettevõtlus ja haridus
Kuidas õppida ja õpetada inimesi kaotama? On ju teada, et nii mõnigi Ameerika ettevõtja ei ole huvitatud koostööst inimestega, kes ei ole vähemalt ühte pankrotti oma ettevõtjakarjääris läbi teinud. Äkki ongi meid takistav tegur see, et aastakümnete jooksul ei olnud meil eksimine lubatud?
Ettevõtte roll on teenida omanikku ja olla ühiskonna teenistuses. Esimest neist huvitab kasu, mis alati pole ainult kasumi teenimine. Teine on huvitatud tasutavatest maksudest, kuid kindlasti ühiskonna arengustki. Ettevõtjad kurdavad, et õppeasutustest tulevad noored ei ole tööks küllaldaselt ette valmistatud.
Et seda probleemi lahendada, ongi ettevõtjad ja ettevõtete võtmeisikud oodatud osalema õppekavaarenduses, õppeprotsessis mentorite ja treenerite, praktikajuhendajate ja -baasidena. Nii vastab tööjõu järelkasv ettevõtete ootustele ja tagatud on ühiskonna jätkusuutlikkus.
Õnneks paljud ettevõtted juba nii toimivadki. Möödas on aeg, kui tööandjate esindajad vastasid kõrgkooli soovile kutsuda tippspetsialist tudengitele esinema, et neil pole võimalik kulutada oma ressurssi, eelkõige inimressurssi põhitegevusega sidumata kõrvaltegevuseks.
Sellises olukorras on unikaalne roll erakõrgkoolil, et omavahel sidustada ettevõtlus ja haridus. Peab ju erakõrgkool tagama püsimajäämise ettevõtjana ja garanteerima kvaliteetse hariduse, mis võimaldab lõpetajatel tööd leida ja teha ning ühiskonna arengus kaasa rääkida.