Miks peab seenel korvi ja noaga käima?

Ämber seentega.

FOTO: Urmas Luik

Kogenud seeneline haarab metsa minnes kaasa korvi ja noa, algaja pistab taskusse vaid kilekoti: mugavam ju. Tegelikult muudab elu lihtsamaks just esimene variant.

Pärnu loodus- ja tehnikamaja õpetaja Liivi Sommer selgitab, et plastkottides seened purunevad kergesti ja neid on raske puhastada. Nii tasub seeni korjata korvi või plastmassämbrisse. Terava noaga saab aga seened juba metsas puhastada – jälle kodus vaeva vähem.

Ja seenelkäimise esimene reegel on ikka see, et korjata tohib ainult neid seeni, mida tunnete. Kui soovite tundmatut seent hiljem määrata, võtke see kindlasti kaasa koos kübara ning jala alumise osaga.

“Seeni korjates ärge rebige neid maast välja, vaid lõigake neid jalalt või murdke ettevaatlikult kübarad jalalt lahti,” soovitab Sommer.

Sommer rõhutab, et äärmiselt ettevaatlik tuleb olla kõigi valgete seentega. Peale valge kärbseseene kasvab meie metsades muid ohtlikke valgeid seeni.

“Ärge ajage omavahel segamini valget kärbseseent ja šampinjoni!” hoiatab õpetaja. “Pidage meeles, et valgel kärbseseenel on eoslehekesed jäävalt valged, ka vanadel seentel, šampinjoni eoslehed on alati kreemikad, vananedes muutuvad tumedamaks. Valgel kärbseseenel on jala jämenenud alaosa muguljas ja seda ümbritseb tupp, aga šampinjoni jalg on ühtlaselt sirge ning maa sees puudub tupp.”

Linnas ja autoteede ääres kasvavad seened tasub üldse korjamata jätta, sest raskmetallide sisalduse tõttu kahjustab nende söömine tervist.

Korjatud seeni ei tohi jätta järgmise päevani korvi seisma, sest seenemürgistusi võib põhjustada vanade seente sööminegi.

Juba kupatatud seeni ei tohi hoida raud- ega alumiiniumnõudes ja valmis seenetoidud tuleb ära süüa 24 tunni jooksul, sest seente vananedes tekivad mürgised laguained.

Kes sel nädalavahetusel Tihemetsa seenefestivalile ei jõua, võib eeloleval nädalal teisipäevast reedeni oma seeneteadmiste täiendamiseks sisse astuda Pärnu loodus- ja tehnikamajja, kus 10–18 väljas seenenäitus.

Tagasi üles