Väino Linde: Kuidas riigikogu lörtsis riigieksamite punkte

Emakeele riigieksam ühisgümnaasiumis. Kuna riigikogu kaotas riigieksamite mõtte, võiks neist üldse loobuda.

FOTO: Urmas Luik

Jurist ja kunagine riigikogu liige Väino Linde kirjutab, kuidas haridus- ja teadusministeerium tegi ettepaneku loobuda riigieksamite olulisest rollist kooli lõpetamisel ja riigikogu selle õnge läks.

Tellijale

Gümnaasiumilõpetajad on selleks aastaks oma riigieksamitega ühele poole saanud. Lõplikud tulemused selguvad alles sügiseks, aga juba nüüd teame, et näiteks emakeeleeksamil oli osalejaid üle kuue ja poole tuhande. Neist maksimaalse ­tulemuse ehk sada punkti said kolm väga tublit eksaminandi, viie õpilase tulemus piirdus kahjuks vaid viie punktiga.

Kuigi põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi on riigieksam sooritatud rahuldavalt, kui õpilane sai vähemalt 20 protsendipunkti, ei kukkunud tegelikult läbi noodki õnnetud viie punkti saajad. Nemadki võivad pidada end täie õigusega edukateks riigieksami tegijateks, sest samas seaduses on säte, mis loeb riigieksami isegi ühe punktiga sooritatuks. Segane värk, kas pole?

Tagasi üles