/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
Eestis tegutsevad pangad, mille kliendid saavad raha automaadist välja võtta, kavatsevad uuel aastal kasutusse võtta ühtse süsteemi, mis vähendaks küll automaatide arvu, kuid muudaks pangaautomaatide ülalpidamiskulud väiksemaks.
Juhtkiri: Raha mis tahes seina seest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Plaanil on nii plusse kui miinuseid. Tõepoolest ei pruugi tarbija kodupanga automaate leiduda küllaldaselt, kuid selle konkurendi omi jagub. Inimene käib lihtsustatult enamasti üht ja sama teed pidi kodunt tööle, töölt poodi ja poest koju, ent sobivat automaati ei pruugi tema liikumistrajektoori äärde jääda. Teisest pangast raha võtmine röövib aga teenustasuna lisaraha.
Kui kõik pangaautomaadid teenindavad klienti kodupanga seatud tingimustel, muutub elu tõepoolest mugavamaks ja mõnel juhul soodsamaks tarbijalegi. Pankadele toob ühtne süsteem, mida konkreetse panga asemel haldab kindel teenusepakkuja, kasu nii või naa, sest automaatide arv muutub tahes-tahtmata optimaalsemaks.
Suvalise näitena võib mõelda Pärnu Rüütli tänavat Ringi tänava ristmiku lähedal, kus väga lähestikku paikneb kolm rahaautomaati, neist kaks täpselt teineteise kõrval. Kolme järele ilmselt vajadus tõesti puudub, piisaks, kui üks asuks ühel ja teine teisel pool teed. Kohti, kus mitme asemel jätkub ühest automaadist, on Pärnus küll ja veel, mõelgem mis tahes kaubanduskeskuse või kaubamaja peale. Samal ajal jääb oht, et pangaautomaatide arvu vähendatakse väga suures ulatuses, nagu see juhtus analoogse süsteemi juurutamisel Soomes, sest rahaautomaatide süsteem ja pangad seisavad tarbija suhtes eraldi.
Võib-olla tasub just selle ettevõtmise valguses korraks uuesti mõelda Tartu ülikooli majandusprofessori Raul Eametsa eelmisel aastal välja käidud ettepanekule Eestis sootuks sularaha kasutamisest loobuda.