/nginx/o/2018/03/02/7651339t1hb9f8.jpg)
/nginx/o/2018/07/17/10879336t1h06eb.jpg)
TTÜ meresüsteemide instituudi doktorant Ilja Maljutenko räägib, miks vee- ja õhutemperatuur niivõrd palju erinevad.
Teadlane selgitab, miks on merevesi Pärnu rannas palava ilmaga külm (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päikesekiirgus ja õhusoe loomulikult soojendavad vett, eriti madalas ja poolsuletud lahes nagu Pärnu laht. „Ka Pärnu jõevee temperatuur on operatiivsete vaatlusandmete põhjal üle 20 kraadi. Seetõttu peab jahedam vesi pärinema väljastpoolt lahte,” sõnas Maljutenko.
„Kuna sellises poolsuletud lahes on peamiseks hoovuste tekitajaks tuul, siis võib oletada, et külma vee põhjuseks on viimastel päevadel üsna püsivalt puhunud kirde- ja põhjatuuled,” rääkis ta. Sel juhul on tekkinud poolsuletud lahele iseloomulik kahepesaline tuuletsirkulatsioon, kus piki kaldaid voolab vesi pärituult ja sügavamas osas vastutuult. +
:format(webp)/nginx/o/2018/07/17/10874156t1h0b4c.jpg)
„Pärnu lahe geomeetriat arvestades tähendab see seda, et püsiva kirdetuule korral viivad kaldaäärsed hoovused kummalgi pool lahte soojenenud vee sealt välja ja keskosast voolab avamerelt lahte jahedamat vett,” ütles Maljutenko.
Avamerel saab praegust ilma arvestades külm vesi pärineda sügavamatest veekihtidest, kuhu päikesekiirgus ei ulatu. Iseloomulikke kaldaäärseid süvaveekerkeid soodustavad Liivi lahe idakaldal põhjatuuled, mis viivad soojema vee lahe avaossa. Viimasel nädalal ongi Liivi lahe kohal puhunud valdavalt põhja- ja kirdetuuled.
„Tasapisi vaibuvad kirdetuuled püsivad lähima kolme-nelja päeva jooksul, seega jääb kirjeldatud tuuletsirkulatsioon kestma Pärnu lahes veel mõnda aega. Kuid võib loota, et vaikselt hakkab avamerelgi vesi uuesti soojenema, mistõttu kandub sealt juba veidi soojemat vett randa,” prognoosis Maljutenko.