Need magusad mädapääd …

Murakad on pea 2,5 korda paremad vitamiiniallikad kui näiteks apelsinid. Foto: Karl Adami

Linnud, kes pole kesksuvel juba tagasiteele sättima hakanud, on hõivatud poegade kasvatamisega ja laulda pole neil mahti. Hoolimata pimenevatest öödest ja sellestki, et sulelised on vaiksemaks jäänud, ootan sellegipoolest niisugust aega. Korilusretked viivad mind eri tüüpi metsadesse, kus kaasavõetud nõud täituvad nii punaste kui sinakate marjadega. Eriliselt ootan aga nõude täitumist kollaste, rahvapäraselt mädapäädeks kutsutu­tega.

Rabamurakat leiab meil üksnes toitainevaestest ja happe­lise pinnaga kasvukohtadest, nad eelistavad kerget varju. Seetõttu ongi peamised kasvupaigad rabaservades, kus on puid. Raba keskosas võib mesikollaseid raba­murakaid kohata laukavahelistes rabapeenardes ja -saartelgi.

See on rohtsete vartega taim, mille emas- ja isasõied asuvad eri taimedel. Seega ei tasu hiliskevadel nähtud õitemere pealt suvist saaki ennustama hakata. Varre tipus paikneb mõni suur valge õis, millest leiab ainult tolmukad või emakad. Isasõied on suuremad kui emasõied ja neid on populatsioonis alati tunduvalt rohkem, sest isased on elujõulisemad. Lahksoolisi õisi esineb looduses aga väga harva.