/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)
/nginx/o/2011/09/21/761038t1h0768.jpg)
Sügiseti muutuvad korstnapühkijad järjest nõutumateks ametimeesteks. Loomulikult tuleb küttekeha hooldada esmajoones oma kodu turvalisuse pärast, aga tihti valitakse korstnapühkija telefoninumber hoopis kindlustusfirma hirmus.
Neli aastat võib oskaja ise korstent pühkida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeamet soovitab aasta ringi puiduga kütmise korral kütteseadmeid ja lõõre puhastada kaks korda, hooajaliselt kasutatavaid üks kord enne kütteperioodi algust ja gaaskütteseadmeid kord aastas.
Enne kütteperioodi tuleks kogu küttesüsteem kriitilise pilguga üle vaadata: ega kuskilt suitsu sisse aja ega lõõrides, pliitides, soemüürides, ahjudes ega korstendes pragusid ole. Saab ju Eestis igal aastal paarsada tulekahju alguse suitsulõõris süttinud tahmast. Pärnumaalgi on esimesed säärased õnnetused sel sügisel olnud.
Millised on aga kindlustusfirma soovid majaomanikele, räägib Ergo eraisikute varakindlustuse riskijuht Tuuli Kalberg.
Kas kindlustusfirma nõuab, et igal aastal oleks majas korstnapühkija käinud?
Küttesüsteemide puhastamise nõuded tulenevad kehtivast tuleohutuse seadusest ja siseministri määrusest. Kindlustus neid reegleid karmimaks ega leebemaks muuta ei saa.
Kasutusel ahju, kaminat või pliiti ning nende korstent ja ühenduslõõri peab puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem, kui nende dokumentatsioonis on ette nähtud. Kui dokumentatsioon puudub või kui selles pole ette nähtud muud sagedust, tuleb neid puhastada vähemalt kord aastas.
Kas omanikul peab tulekahju korral olema kindlasti ette näidata tõend, et korstnapühkija on käinud, või tohib ise pühkida-puhastada?
Needki küsimused on reguleeritud seadusega. Üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises võib ahju, kaminat või pliiti ning korstent ja ühenduslõõri enda tarbeks puhastada ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik, kui ta järgib küttesüsteemide puhastamise nõudeid.
Üks kord viie aasta jooksul peab ahju, kaminat või pliiti ning korstent ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik, kes väljastab küttesüsteemi tehnilise seisu ning ohutuse kohta korstnapühkimise akti.
Ehitise valdaja peab ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise kohta pidama arvestust ja säilitama korstnapühkija akti korstnapühkimise kohta järgmise vastava akti saamiseni.
Kui tähtis on tõendi olemasolu kindlustusele?
Korstnapühkija akt pole tähtis ainult pühkimise seisukohast, see annab eelkõige ehitise valdajale spetsialisti arvamuse küttesüsteemi tehnilise korrasoleku kohta. Arvestades, et tulekahju võib alguse saada korrast ära küttesüsteemist, on spetsialisti kasutamine küttesüsteemi ülevaatusel ja puhastamisel tulekahju vältimiseks oluline.
Tuleohutuse seadus jõustus mullu 1. septembril. Iga ehitise omaniku enda otsus on, millisel perioodil järgmise viie aasta jooksul ta oma ehitise küttesüsteemi puhastamise kutsetunnistusega korstnapühkija teha annab ja vastava akti nõutab.
Vastavalt seadusele puudub kindlustusfirmal õigus nõuda akti enne 2015. aasta 1. septembrit. Kui aga ehitise omanik otsustab vahepealsel perioodil kutsetunnistusega korstnapühkija teenust kasutada ja vastava akti saab, hakkab tal jooksma uus nelja-aastane isepuhastamise võimalusega periood, viiendal aastal tuleb taas kutsuda korstnapühkija.