Indrek Alekõrs: Meie õpilased ei kao massi hulka ega bürokraatia taha ära.

Foto: Urmas Luik

Täna oma kümmet tegevusaastat tähistava Pärnu Saksa tehnoloogiakooli (STK) direktor Indrek Alekõrs usub, et kool on leidnud oma kindla niši Pärnumaa haridussüsteemis.

Eesti ainsa väliskapitali abil loodud kooli omanik on Saksa sihtasutus Bildung & Handwerk, mis oma üle 240 kooliga on üks Saksamaa suurimaid erahariduse pakkujaid.

Paljude saksakeelsete sõsarasutustega tehnoloogiakoolil pole direktor Alekõrre kinnitusel soovi ega ambitsiooni kasvada kombinaatõppeasutuseks. Väiksus võrdub paindlikkusega, sest pisemal koolil on hõlpsam nii erialade õpetamisel tööturu vajadustele reageerida kui läheneda koolitamisel õpilastele individuaalselt.

Milline oli STK tegevuse algus?

Üle kümne aasta tagasi andis Pärnu linnavalitsus kooli omanikule sihtasutusele Bildung & Handwerk hoonestus- ja asjaõiguslepinguõiguse siia Jalaka tänava majja, mis oli kunagise teenindusmaja vanem osa. Haridusasutusena STK linnale renti ei maksa, meil on siin 36aastane hoonestusõigus, millest nüüdseks on järele jäänud 26 aastat. Kui see aeg lõpeb, on meil eelisõigus kinnistu väljaostmisel.

Ega me kümne aasta eest ju väga hästi ette kujutanud, mis saada võib. Uskusime, et kooli on vaja, meil on raha ja tahe, maja, õpilased ja õpetajad. See andis jõudu. Muide, Eestis oli tollal 25 erakutsekooli, praeguseks on neid järel alla kümne.

Mäletan, et kui me Jalaka tänava hoonet koolimajaks kavandasime, tegutses siin veel mitu asutust-kontorit, nõnda et kooli tulevasel personalil tuli endal öelda, et nad peavad välja kolima. Naljaga pooleks võib öelda, et halva populaarsusega alustasime.

Ütlesite, et kooli oli vaja. Mis selliseks arvamiseks põhjust andis?

See oli meie omanike initsiatiiv. Nad tulid siia kaema Eesti kutseõppeasutusi. Teatavasti olid meie kutsekoolid üle kümne aasta tagasi ääretult halvas seisus. Võiks isegi öelda, et masendavas. Sakslased pakkusid välja, et võiks Pärnusse uue kutsekooli rajada. Minul võeti ninast kinni ja viidi Saksamaale sealsete kutsekoolidega tutvuma. 1999. aastal kirjutasime alla protokollile, mis nägi ette Pärnusse Saksa tehnoloogiakooli rajamise. Erialade ja kooli suuruse osas lähtusime ennekõike reaalsest tööjõuvajadusest Eestis. Õppesuunad panid paika need valdkonnad, kus oli enim inimesi puudu.

Miks valiti kooli asukohaks Pärnu? Mitte näiteks Tallinn või Tartu?

See oli puhas juhus. Mina töötasin 1990ndate lõpus Pärnu linnavalitsuse haridusosakonnas juhataja asetäitjana kutsehariduse alal ja et ma oskasin saksa keelt, saadeti mind väliskülalistele kutsekoole näitama. Kooli projekti lepingule Saksamaal asuva Königs-Wusterhauseni ametikooliga kirjutasin veel alla haridusosakonna juhataja asetäitjana, sealt edasi asusin kooli loomist juhtima kui tulevane direktor.

Rääkisin haridusosakonnas, et sakslased on huvitatud Pärnusse kutsekooli loomisest. Toonane haridusosakonna juhataja, tõsine ja põhjalik mees, küsis, ega kool Pärnule kuidagi kahjulik ole. Pole siiani olnud.

Linnavalitsus toetas kooli loomist, kuigi algperioodil kõhklevalt, sest nii mõnigi ei suutnud uskuda, et keegi siia vabatahtlikult raha toob. Aga toodi. Sakslased panustasid STK loomisse miljon Saksa marka. Nõukogude ehituskunsti “imest” sai tänapäevane õppehoone, kus iga ruutmeeter pinda teenib õpilaste huve.

Kui palju on STKs õpetatavad erialad kümne aasta jooksul muutunud?

Erialade suhtes talitame alati sedaviisi, et me ei ehita valmis õppebaasi, oletades, et seda eriala võiks õpetada, vaid analüüsime, mida tulevikus vaja on. Püüame tulevikku vaadata, lähtumata tööandjate hetkeootustest. Et tööandja ei pruugi ise teada, keda tal homme vaja läheb, juhindume uue õppevaldkonna loomisel pikematest tööjõuprognoosidest.

Seetõttu on meie kooli uusim eriala multimeedia disain, mille avame oktoobris, loodud pikema pinna sondeerimise tulemusena. Valmistasime selle eriala avamist pea kolm aastat ette. Esmalt uurisime-hindasime, kas selle järele on vajadust, seejärel uurisime, kas õppijail oleks huvi. Alles siis hõikasime välja, et hakkame seda õpetama. Nii et igale erialale meie koolis eelneb põhjalik lobi- ja taustauurimistöö.

STK algusest tänaseni oleme liikunud infotehnoloogia (IT) suunal. Et IT areneb kiiresti, nõuab see meilt ikka ja jälle tehnilise baasi uuendamist, aja jooksul oleme kohandanud õpet ennastki. Varasematel aastatel koolitasime enam IT-alaste tugisüsteemide spetsialiste, nüüd oleme keskendunud programmeerijatele. Katsume selle erialal puhul senisest veel rohkem süvitsi minna. Tuleks ainult õpetajad järele!

Samuti oleme algusest peale koolitanud välja elektrikuid. Ameti selgekssaamise järel on nad asunud tööle nii Eestis kui välismaal. Ehitusbuumi ajal läks meilt pool kursusetäit noormehi Norrasse elektrikuks. Oskustöö on ju kõikjal hinnas.

Jätkame raamatupidamise ja majandusarvestuse õpetamist. Lugesin Euroopas tehtud kutsekoolide auditit, kus öeldi, et kutsekoolid õpetavad liiga vähe ettevõtlust. See tähendab, et kõik tehnoloogia erialadel õppijad peaksid saama ettevõtluskoolitust. Ka elektrik peaks teadma, kuidas ettevõtet teha või personali juhtida.

Varem on STK koolitanud personalispetsialiste, kinnisvaramaaklereid.

Kas STK mugandab Eesti tarvis Saksa kutsekoolide õppekavu?

Kui me alustasime, polnud Eestis kuigi palju kutsestandardeid, millest õppekavade koostamisel lähtuda. Tegime siis nõnda, nagu riik mitteametlikult nõudis.

Praegu tuginevad kõik meie õppekavad Eesti kutsestandarditele. Need on enamjaolt rahvusvahelised, nii pole meie koolil vaja midagi eraldi tõlkida või teha, sest fikseeritud alus, mille peale kava luua, on olemas. Muidugi, iga õppekava tuleb kooliti kohandada, sest koolid on ju erinevad. Seda võimalust oleme päris palju ära kasutanud. Erakool peab erinevalt riigikoolist iga kahe aasta tagant taotlema koolitusluba, aga see hoiab meid vormis ja kursis kõikvõimalike nõuete ja seadustega.

Teisalt kipub üha enam olema sedasi, et riiklikud õppekavad jäävad ajale jalgu ning hakkavad arengut segama. Uues kutseõppeasutuste seaduses on sätestatud, et igal erialal ei peagi olema aluseks riiklikult kinnitatud õppekava, piisab kutsestandardist. Seetõttu toome meiegi oma kooli tagasi personalitöö eriala, mida vahepeal ei õpetanud, sest riiklikku õppekava ei eksisteerinud.

Olete öelnud, et STK on oma niši Pärnumaa haridusmaastikul leidnud. Milline see on?

Meie erinevus peamise konkurendi Pärnumaa kutsehariduskeskusega (PKHK) võrreldes on see, et meie õpilased on suuremad kui PKHK õpilased. Mis tähendab “suuremad”? Nad on rohkem kättesaadavad, meil on väikekoolile omaselt isiklikum lähenemine, saame nendega rohkem tegelda. Meie õpilased ei kao massi hulka ega bürokraatia taha ära.

STK eesmärk polegi suure õpilaskonnaga masskooliks saada, sestap on meie vastuvõtunumbrid läbi aastate samad püsinud.

Teine osa nišist on meie õppetööd teenivad rahvusvahelised suhted: projektid ja võrgustikud. Kuna oleme ise välisprojekt, on sellealane tegevus meile juba ette programmeeritud. See on väga huvitav töö. Oleme peale Eesti hariduskaardi kindla koha võitnud nii Saksamaal kui Austrias. Sealsed koolid on motiveeritud vastastikuseks koostööks. Rõhutan siinkohal sõna “töö”, sest töö kaudu kasvab usaldus.

Kui palju tullakse siia õppima väljastpoolt Pärnu maakonda?

Vähe, aga ikka tullakse. Kaugeimad punktid on olnud Tartu ja Tallinn. Pealinnast pärit õpilased tahavad õppida multimeedia disaini erialal, mida minu teada õpetatakse Eestis peale STK ainult Tartu kõrgemas kunstikoolis.

Kas õppijate taust on kümne aastaga muutunud?

Meil on üha enam selliseid õppureid, kes ehk esiotsa pelgasid vanemas eas koolipinki asumist, kuid nüüd on avastanud, et uue eriala omandamises pole midagi hirmsat. Joonlauaga siin vastu näppe ei saa.

Üks õppegruppidest on paras meeskond, sest seal omandavad kõrvuti teadmisi keskealine ja otse gümnaasiumipingist tulnud noor. Rühmatöö teeb see ainult huvitamaks.

Mis puudutab õpilaste hariduslikku tausta, on meil näiteks selliseid inimesi, kes mingil muul erialal on PKHK lõpetanud. Usun, et PKHKs õpib ka meie vilistlasi. STKst leiab nii ülikoolidiplomi kui rakenduskõrgharidusega õpilasi, kes pärast akadeemilise hariduse omandamist soovivad õppida konkreetset praktilist eriala. Selline tendents on mujal maailmaski väga levinud ja üha enam Eestiski. Mentaliteet, et “kui ma olen haridusredelist üles roninud, siis allapoole mingil juhul minna ei saa”, on õnneks kadumas. Õppimine on ju toimetuleku eeldus.

Kas Pärnumaal on kutsekooli õpetajaid võtta?

Meil on enam-vähem kindel kaader viimase nelja–viie aasta jooksul välja kujunenud, kuigi heade õpetajate leidmine on igale koolile paras pähkel ja seda sõltumata koolist. Kui räägitakse, et vaja oleks mõnda eriala hakata õpetama, siis seda ei saa avada pädevate õpetajateta. Eriti keeruline on näiteks tehnoloogiaerialadega, kus inimesed eelistavad õpetamise asemel töötada enam tasustatud ametikohtadel. Kui spetsialist saab mujal kaks korda kõrgemat palka, miks ta peaks kooli tulema? Miks talle selline karistus?

Mille poolest Saksa ja Austria kutsekoolid meie omadest erinevad?

Neil on praktika maht palju suurem kui meil. Kuigi STK on oma erialadel praktika mahtu kõvasti tõstnud, jääme Saksamaa ja Austria kutseõppeasutuste praktikale ikkagi alla.

Eesti pluss on asjaolu, et meie õpilased on korralikumad ja kohusetundlikumad.

See võib tunduda kummaline, et kuigi Eesti kultuuriruum ja mentaliteet on paljuski samad mis Saksamaal, suhtuvad eestlased õppimisse märksa kohusetundlikumalt kui sakslased.

Kas panete rõhku saksa keele õpetamisele?

Saksa keel on teenimatult vaeslapse rolli jäänud, seda võiksid noored palju rohkem õppida.

Püüame anda oma koolist nii palju keeleoskust kaasa, et Saksamaale praktikale minejad seal hätta ei jääks. Saksa keele kursusi teeme eelkõige elektriku erialal, sest seal on kõige enam spetsiifilist sõnavara, mida oskamata ei saa praktikat teha.

Kaheaastase õppega on paraku nii, et ega meie keelekursustel korralikult saksa keelt ära õpi, kui seda keelt pole gümnaasiumis üldse õppinud. Sellest on muidugi kahju.

Mis on STK eesmärk järgmiseks kümneks aastaks?

Teeme Saksamaale Eesti tehnoloogiakooli! Ma usun, et meil on neile IT valdkonnas nii mõndagi õpetada.



CV

 Sündinud 1952 Tartus.

Haridus:

 Lõpetanud Tallinna 42. keskkooli saksa keele eriklassi.

 Omandanud 1971–1975 Tallinna pedagoogilises instituudis (TPedI) keskkooli füüsika- ja tehnikaõpetaja kutse.

 1994 lõpetas TPedIs arenduskonsultandi lisaeriala.

 2007 kutsemagistrikraad koolijuhtimises Tartu ülikoolis.

Töö:

 1980 Tallinna 4. keskkooli füüsikaõpetaja,

 1982–1985 Pärnu 4. keskkooli direktor,

 1985–1989 parteitööl,

 1990–1992 Pärnu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja,

 1992–1994 Pärnu ametikooli direktor,

 1994–1996 Pärnu linnavalitsuse haridusameti juhataja,

 1996–1997 Pärnu Päikeseraadios majandussaadete toimetaja, TV1 ja Kanal 2 Pärnu reporter,

 1998–1999 Pärnu linnavalitsuse haridusameti juhataja asetäitja,

 1991–2001 Sindi kutsekeskkooli direktor,

 1999–Pärnu Saksa tehnoloogiakooli projektijuht,

 2001 –… Pärnu Saksa tehnoloogiakooli direktor.