Uuest aastast peavad riigikokku valitud rahvaasemikud seisma silmitsi 246eurose palgatõusuga, mis teeb nende kuupalgaks 3380 eurot ja tõstab igakuise kuluhüvitise üle 1000 euro. Kuidas on võimalik sellisele, praegusel ajal ebaloomulikult suurele sissetuleku tõusule üldse õigustust leida? Ega olegi.
Iga päev toob meieni uudiseid hindade tõusust või tulevad jutuks õpetajate ja päästeametnike ebanormaalselt väikesed palgad. Alles eile kirjutas Pärnu Postimees, et toiduainete hinna tõusu tõttu kergitas mitu Pärnu lasteaeda sellest sügisest söögiraha ja mõni kaalub seda teha uuest aastast. Taas suurenevad kulud, mille katmiseks peavad väga paljudel juhtudel leidma raha pered, kelle sissetulek kokkugi ei küüni ühe riigikogu liikme kuluhüvitiseni, rääkimata palgast.
See, et riigikogu liikmed oma palka muuta ei saa, on vastavuses põhiseadusega. Ei ole seda võimalik tõsta ei langetada. Põhiseadust peab muidugi austama, kuid mõnegi muu teema puhul on riigikogu leidnud endas mehisust põhiseaduse muutmiseks. Miks siis palgaküsimuses seda teha ei suudeta? Riigikogu liikme jutt sellest, et tema küll palgatõusu poolt pole, kuid seadust tuleb täita ja raha vastu võtta, on silmakirjalik.
Üks asi on palk, kuid 1014eurone riigikogu liikme kuluhüvitis on karjuvalt ebaõiglane. Niigi heale palgale suure lisaraha maksmine on sulaselge sigadus, eriti kui meenutame, kuivõrd mõnusalt on seda majoneesi, kesköise pitsa või 100 ja ühe taksosõidu peale raisatud.
Ärimees ja riigikogu kunagine liige Olari Taal pani ette, et kui riigikogulased põhiseaduse tõttu tõesti oma palka muuta ei saa, alandagu nad vähemalt samas summas, mille võrra palk tõuseb, kuluhüvitisi. Pole paha mõte nagu ka IRLi võte, et nende saadikud hakkasid paari aasta eest riigile palgatõusu osa riigieelarvesse tagasi kandma. Samme, mida ebaõiglase olukorra parandamiseks astuda, leidub, kuid tahet nende astumiseks on riigikogulastel oi kui vähe.