Metsa minnes tasub mõelda puugitõrjele

Puukide tegutsemine sõltub ilmastikust - kui on parajalt soe ja niiske, siis nad püsivad liikvel detsembrini, nad on pool unised, aga ikkagi ärkvel. Foto: Liis Treimann

Kätte on jõudnud marjakorjamise kõrghooaeg, mil metsi külastavad tuhanded marjulised. Enne metsaminekut tasub mõelda puugitõrjele, kuna neid olevat sel aastal tänu soodsatele ilmaoludele rohkelt.

Terviseameti andmetel on Pärnumaal tänavu juunis diagnoositud puukborrelioosi 14 korral ja puukentsefaliiti kolmel korral. Üle Eesti on samal ajal olnud puukborrelioosi haigestumisi 178 ja ensefaliidi diagnoosi on pandud 14.

Tervise arengu instituudi ülevaatest selgub, et Eestis on kummassegi haigestumine üks kõrgemaid Euroopas.

Puukborrelioos kahjustab eri organeid ja kulgeb sageli mitmes staadiumis. Peamiseks ja esimeseks tunnuseks on hammustuskohale tekkiv punetav, suurenev laik. Kaasneda võib pea- ja lihasvalu, hiljem nahakahjustused, liigesevalu, südame ja koljunärvide kahjustused. Borrelioosi ei saa ennetada vaktsiiniga, aitab vaid tähelepanelikkus ja puugitõrje. Haigus allub enamasti antibiootikumiravile.

Puukentsefaliit on meil esinevatest puugihaigustest kõige raskemini kulgev haigus. See kandub edasi puugihammustusega, ent nakatuda on võimalik töötlemata kitsepiima ja toorpiimal põhinevate piimatoodete tarbimiselgi. Erinevalt teistest puukidega edasi kanduvatest haigustest on entsefaliiti võimalik vaktsiini abil ära hoida.

Keskkonnaameti looduskaitse spetsialist Tõnu Talvi on ajakirjale Maa Elu öelnud, et põhjus, miks inimesed puukidega järjest sagedamini kokku puutuvad, peitub viimaste kümnendite jooksul rohumaade majandamises tehtud muudatustes. Visalt kaduva arvamuse kohta, et puukide levikule andis tõuke kulupõletamise keeld, ütles Talvi, et Põhja-Ameerikas uuriti maastikupõletamise mõju puukidele ja selgus, et rohumaade põletamine puukide arvukust ei vähenda.