Kalev Vilgats: Idatuul ja külm vesi

Punane lipp Pärnu rannas teatab, et ida- ja kirdetuuled on sooja suplusvee kaasa viinud. Foto: Mailiis Ollino

Kui Kuku raadio hommikuprogrammis oli eile tunni jooksul kolm korda imestatud, miks on Pärnu rannas vesi nii külm, viskas mul kopa ette. Raadio­kolleegid võinuks Pärnu Postimehest silmata TTÜ meresüsteemide instituudi doktorandi Ilja Maljutenko kommentaari, milles õige ja ammendav vastus antud. Nii lihtne see põhjus ongi.

Pärnu laht on nagu madal supikauss, kus merevesi peaks soojenema üsna ruttu. See on tavaliselt meie eelis võrreldes põhjaranniku pikemate liivarandade, kuid külma suplusveega. Ujumissooja vee vastased on püsivad kirde- ja idatuuled, mis viimasel ajal ongi olnud valdavad. Vesi jõuab kalda ääres vaevu soojemaks minna, kui tuul selle avamerele kannab ja külmem vesi asemele tuleb.

Pärnu laht on nagu madal supikauss, kus merevesi peaks soojenema üsna ruttu.

Kui meil puhuksid praegu lääne- ja edelatuuled, püsiks soojenenud vesi ranna lähedal ja kestva läänepoolse tuulevoo tingimustes saaks meres käia veel septembriski. Vanemate inimeste teada on selliseidki suvesid olnud. Muide, ergava idakuumuse käes on praegu ­kogu Läänemere bassein, pole vahet, kas olla Helsingis, Stockholmis, Riias, Vilniuses või ­Varssavis.

Tänavust suve iseloomustab püsiv ja kuum õhuvoog idast, millele Atlandilt jahutust toov õhk pole veel vastu saanud. Ent eks sama ole talvelgi. Pruugib vaid idatuultel lõõtsuda, kui ­Siberi pakane ongi kohal.

Pärnu häda on muidugi selles, et ülearu ­tugev edelatuul võib tõsta veetaset, upitada jõe sängist välja ja tuua Läänemere lausa tuppa, ­nagu juhtus viimati jaanuaris 2005.

Siiski pole mõtet kurvastada. Praegune ilm on selline, et kuumalt liivalt tõustes ei tahakski hüpata supisooja vette, mis ei paku karastust ega leevendust päikeselõõsale. Pealegi luba­takse mõne päeva pärast kõigepealt kirdetuule vaibumist, mis küll ei pidavat tähendama ilmamuutust. Eri ilmaportaalid on kaunis üksmeelsed, et suveleitsak kestab veel umbes nädalapäevad, rõõmuks puhkajatele, peavaluks loomakasvatajatele, põllupidajatele ja aednikele.