Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/11/22/471463t1ha45b.jpg)
Pärast augustikuiseid presidendivalimisi on Eesti poliitikamaastiku olulisim sündmus kindlasti riigikogu 12. täiskogu teine istungite järk. Oma avakõnes soovitas riigikogu esimees Ene Ergma parlamendiliikmetel järgida talumehelikku lähenemist: kui midagi külvatakse, tuleb selle eest hoolitseda. Mida riigikogu sellel sügisel külvama hakkab?
Rahandus
Esimese teemana võib välja tuua 2012. aasta riigieelarve. Eesmärk on samm-sammult viia riigieelarve tasakaalu. Selle teostamiseks tuleb stimuleerida Eesti majanduskasvu ja üle vaadata riigi rahanduspoliitika põhimõtted.
Kindlasti peab praeguses ebakindlas majandusruumis tegema riigieelarves igakuiseid korrektiive vastavalt majandusprognoosidele. Kuumi debatte hakkavad tooma riigitöötajate palgatõusud. Eesti tublide majandustulemuste põhjal ootavad päästjad, politseinikud ja õpetajad kindlasti oma kriisieelse palga taastamist.
Teise väga tõsise teemana tooksin välja euroala tuleviku. Kaheksa kuu vältel euroalaga liitumisest on Eesti suutnud hoida oma rahanduse heas korras. Kahjuks ei ole sellega hakkama saanud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid.
Riigikogu peab hakkama arutama Eesti osalemist euroala abimehhanismides. Väga oluline on jõuda selgusele, mis on abimeetmetes osalemise õiguslik ja majanduslik tagajärg Eesti rahvale pikas perspektiivis, ja vastavalt sellele langetada otsuseid.
Haridusreform ja emapension
Peale rahanduse seisavad riigikogul ees vaidlused valdkondades, mis eelkõige on seotud Eesti rahva pikemaajaliste huvidega: kuidas meie rahvas oleks haritum ja ning kuidas tagada rahva pidev juurdekasv.
Neid küsimusi puudutavad kõrghariduse reform ja emapensioni eelnõu.
Kõrgharidusreformi eesmärk on muuta üliõpilastele senisest õiglasemaks haridussüsteemi toimimine, õppe kvaliteedi tagamisel tuleb tõsta kõrgkoolide vastutust, kasvatada tasemeõppe tulemuslikkust ja vähendada kõrgharidusmaastiku valdkondlikku killustatust.
Selleks muudetakse ülikoolide rahastamist ja haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksool on valmis üliõpilaste tugisüsteemide muudatuste lähtealused ja ettepanekud. Nende kohaselt koosneb tugisüsteem õppelaenust, vajaduspõhisest õppetoetusest ja muudest eritoetustest ning riiklikest stipendiumidest, mis jagunevad erialastipendiumideks riiklikult olulistes valdkondades ja tulemusstipendiumideks väga heade õppetulemuste eest.
Kõikide kõrgkoolide üliõpilastel on õigus vajaduspõhist õppetoetust saada, kui õppuri leibkonna liikme keskmine sissetulek on kuni 286 eurot kuus ja õppekavast on täidetud vähemalt 85 protsenti. Õppetoetuse suurusjärk on pool alampalgast ehk umbes 135 eurot kuus.
Eriala- ja tulemusstipendiumid on parimatele mõeldud toetused, mida saavad taotleda esimese ja teise astme tudengid, kes õpivad riigilt tegevustoetust saavates kõrgkoolides. Riik eraldab ülikoolidele tulemusstipendiumide fondi ja määrab, millistel erialadel võib ülikool stipendiume anda, lähtudes kõrgkooli õpilaste arvust ja riigi vajadustest. Haridusreform on pikaajalise mõjuga, muutes kõrghariduse kättesaadavamaks ja üliõpilase vähem sõltuvaks pere majanduslikust olukorrast.
Emapensioniga rakendatakse pensionilisa seotult laste arvuga. Emapension lähtub laste arvuga seotud ning praeguste ja tulevaste eakate emade võrdse kohtlemise põhimõttest.
Eelkõige on tegemist tähtsa sammuga Eesti rahvastikupoliitikas, sest seaduse pikaajaline eesmärk on tagada Eesti rahva säilimine ja stabiilne juurdekasv.