Kurese küla maapõu erutab kogenud arheoloogi

Arheoloogilistel väljakaevamistel on Kuresel abis vabatahtlikud, nende hulgas pealinlased (vasakult) geoloog Ülo Kestlane, koolipoiss Erik Joonas ja tema juristist isa Raivo ­Salumäe. Foto: Lilli Tölp

Neli meest istub mõne meetri pikkuse ja laiuse kaevandi serval ja tõstab väikese kühvliga ettevaatlikult mulda plaadile. Nende süvenenud olekut segavad vaid õelad hallid parmud, keda rahvasuu lätlasteks kutsub. Päike küpsetab, tuuleõhku pole, aga töötegijad ei pühi higigi, sest siin, Soontagana muinaslinnuse naabruses Kuresel, täidavad nad Eesti ajaloo auke hoomamatust minevikust, mis võib ulatada 6000 aastani enne Kristust ehk üle­minekuni kiviajast pronksiaega.

“Me veel ei tea, mis sellest kaevandist välja tuleb. Loodus sellist asja ei tekita, ei säti kive niimoodi üksteise kõrvale, süvend on tehtud maa sisse ja kaetud kividega. Ma väga loodan, et siit tuleb matus välja, aga kõigepealt eemaldame ligemale 30sentimeetrise mullakihi, puhastame kivid ja teeme pildid,” seletab ­arheoloog Mati Mandel, kes on Eesti ajaloomuuseumi egiidi all jätkuvate arheoloogiliste väljakaevamiste kuraator.

Siin on juba ligemale 30 inimest abis käinud selle jaanijärgse ajaga, mõni on paar päeva, mõni tuleb nädalaks. Larissa Mandel