/nginx/o/2019/05/05/12137497t1h9104.jpg)
20. juuli 2018, 0:00
- Loodusliku mullakihi alt on sõelale jäänud savinõukilde, luid, loomahammas, käevõru katkend ja raudneet.
Arheoloogilistel väljakaevamistel on Kuresel abis vabatahtlikud, nende hulgas pealinlased (vasakult) geoloog Ülo Kestlane, koolipoiss Erik Joonas ja tema juristist isa Raivo Salumäe.
FOTO: Lilli Tölp
Neli meest istub mõne meetri pikkuse ja laiuse kaevandi serval ja tõstab väikese kühvliga ettevaatlikult mulda plaadile. Nende süvenenud olekut segavad vaid õelad hallid parmud, keda rahvasuu lätlasteks kutsub. Päike küpsetab, tuuleõhku pole, aga töötegijad ei pühi higigi, sest siin, Soontagana muinaslinnuse naabruses Kuresel, täidavad nad Eesti ajaloo auke hoomamatust minevikust, mis võib ulatada 6000 aastani enne Kristust ehk üleminekuni kiviajast pronksiaega.
“Me veel ei tea, mis sellest kaevandist välja tuleb. Loodus sellist asja ei tekita, ei säti kive niimoodi üksteise kõrvale, süvend on tehtud maa sisse ja kaetud kividega. Ma väga loodan, et siit tuleb matus välja, aga kõigepealt eemaldame ligemale 30sentimeetrise mullakihi, puhastame kivid ja teeme pildid,” seletab arheoloog Mati Mandel, kes on Eesti ajaloomuuseumi egiidi all jätkuvate arheoloogiliste väljakaevamiste kuraator.
