Elektrilevi: Me ei hüvita äikesekahjusid Ilmateenistus lubab nädalavahetuseks äikest ja hoovihma!

Elektrilevi ei hüvita äikesekahjusid, kuna tegu on vääramatu loodusjõuga.

FOTO: Elektrilevi

Ilmaennustus lubab kuumade ja päikeseliste ilmadele vahelduseks nädalavahetuseks äikest. See võib aga tekitada elektrikatkestusi ja kahjusid, mida Elektrilevi üldjuhul ei hüvita.

“Kuna äike on vääramatu jõud, mis ei allu Elektrilevi kontrollie, siis me üldjuhul ei hüvita äikesekahjusid. Sellepärast ongi olulisel kohal kahju ennetamine ja selleks saab äikesetormide puhul iga inimene kodus märksa rohkem ära teha kui Elektrilevi,” selgitas Elektrilevi kommunikatsioonispetsialist Peeter Liik.

Eelmisel nädalavahetusel esines Pärnumaal kokku 16 riket. “Nendest viie põhjustas äike. Ülejäänud 11 võisid olla põhjustatud äiksega kaasnenud tugevamast tuulest. Äike ei teinud märkimisväärset kahju elektrivõrgule. 16 riket on pigem vähe kolme päeva jooksul äikese oludes,” lisas Elektrilevi juhtspetsialist Virgo Vaabel läinud nädala äikesetorme.

Ilmateenistus andmetel lubab tänaseks Pärnumaal äikesevihma.

Voolu väljalülitamisest ei pruugi piisata

Kõige kindlam viis elektroonikaseadmeid kaitsta on need seinakontaktist eemaldada. Suurt kahju põhjustab ülepinge, mida välgulöök tekitab. Tihtipeale on ülepinge seadme tööpingest mitu korda kõrgem. Selle tekkeks ei pea välk tabama maja, ohtlik on kaugem, kilomeetritetagunegi äike, mis võib lüüa liinidesse või mõnda alajaama. Seega, kui seadmed on seotud elektritraatidega, on nad igal juhul äikese suhtes haavatavad. Seadmete võivad ohustada ka internetijuhtmed: ülepinge võib tekkida sidevõrguski.

Parim kaitse on autos või majas varjuda

Äike hakkab ohvrit valima ligikaudu kolme kilomeetri kõrguselt ja valib maapinnale jõudes kõige paremini maandatud objekti ja ideaalis kõige lühema teekonna. Selleks võivad olla lagedal asetsevad üksikud puud või muud kõrgemad kohad, näiteks suitsusammas, mis majast kerkib. Inimesele on ohtlikud lagedad alad, üksikute puude alla varjumine ja vees viibimine. Kõige ohtlikum neist vees olemine, sest inimene moodustab suure lageda ala peale kõrgema punkti. Samuti levib veekogu tabanud välgulöök pikalt veepinda pidi.
Parim kaitse on otsida varjualune mõnest hoonest või kinnisest autost. Autosõit äikse ajal on ohutu, kuid jälgida tuleb tugevaid tuuleiile ja langevaid puid.

Äikese ajal tekitavad kahju pagi ja rahe

Äikesetormidega kaasnevad eri ilmastikunähtused. Välgu kõrval on ohtlikud tugevad tuuled ehk äikesepagid ja rahe. Tugevad tuuled võivad lennutada oksi ja väiksemat prügi, kuid ka aiamööblit ja katuseid. Tuulekahju vältimiseks on mõistlik õues lahtised esemed varju tõsta või kinnitada. Rahegi on suuteline suuri kahjusid tekitada, eelkõige ohustab see inimesi, kellele suured rahekuulid võivad vigastusi tekitada. Kuid ohus on autodki, mille kaitsmiseks on parim viis need garaaži või katusealuse alla parkida. Kui neid variante pole, on hea lahendus ka auto paksema tekiga katta.

Maha kukkunud elektrijuhtmed on eluohtlikud

Äiksega kaasneb tihti tugev tuul ja võimsad äiksepagid, mis võivad traatidele langetada puid. Maha langenud elektrijuhtmega tuleb olla väga ettevaatlik, sellele ei tohi läheneda ega seda puudutada. Samuti ei tohi katsuda traatidele langenud puid ja oksi – need sisaldavad teatud koguses vett, mis juhib hästi elektrit.
Maha kukkunud ja pinge all juhtmele lähenedes võib tekkida eluohtlik sammupinge: maapinnast võib saada elektrilöögi juba kuni kaheksa meetri kauguselt (niiskete tingimuste korral kaugemaltki, kuni 20 meetri kauguselt). Kui satute maha kukkunud juhtme lähedusse, tuleb ohtlikust tsoonist väljuda lühikeste sammudega ja jalgu lohistades.
Kui olete kindel, et suudate tasakaalu säilitada, võib hüpata kaks jalga koos või ühel jalal, kuid tasub olla kindel, sest komistades tekib sammupinge käe ja jala vahel ning valitseb suur oht, et vool läbib inimese tähtsaimat organit – südant. Pikkade sammudega liikudes või pikali on suur tõenäosus saada eluohtlik elektrilöök.

Elektrivõrgu rikete korral helistage numbril 1343, õnnetuse korral 112

Maha kukkunud või muul moel kahjustunud elektritraatidest teatage kohe Elektrilevi rikketelefonil 1343. Õnnetuse korral helistage hädaabinumbril 112.         
Tagasi üles