Ilmselt on lugejaile ammu pähe kulunud soovitus süüa puu- ja köögivilju, ometi teeb seda tervisele kasu toovas koguses vaevu kümme protsenti eestimaalastest.
Sage köögivilja söömine on paljudele liialt kallis
29. september 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervise arengu instituudi (TAI) tellitud uuring näitab, et pool Eesti elanikest tarbib päevas portsjoni või kaks puu- ja köögivilju ning viis või enam portsjonit, mis oleks tervisele kasulik, sööb kümme protsenti inimestest.
Kõige sagedamini kõlas põhjenduseks, miks puu- ja köögivilja ei saa süüa piisavalt sageli, et see on liiga kallis. Võrreldes aasta varasema ajaga, on suurenenud nende inimeste hulk, kes ei jõua küllaldases koguses vilju osta. Kui 2010. aastal tunnistas seda 26 protsenti vastanutest, siis tänavu juba 37.
Teisel ja kolmandal kohal olid põhjendused, et napib ideid puu- ja köögiviljadest toidu valmistamiseks (17%) ja et neist söögi valmistamine võtab palju aega (14).
Kõigest seitse protsenti vastanutest väitis, et puu- ja köögiviljad neile ei maitse.
Viis portsjonit päevas
Nüüd sügise hakul, kui köögi- ja puuviljad aasta soodsaima hinnaga müügil või suisa tasuta saadaval, käivitas TAI teavituskampaania, millega ärgitatakse inimesi sööma viis peotäit puu- ja köögivilja päevas.
TAI toitumiseksperdi Tagli Pitsi sõnutsi aitaks iga päev vähemalt viie portsjoni puu- ja köögiviljade tarbimine ennetada haigusi, eelkõige südame-veresoonkonnahaigusi, mis Eestis on surmapõhjus number üks.
Viiest portsjonist kolm võiksid olla köögi- ja kaks puuviljad. Loomulikult on parimad värsked viljad, kuid portsjoni sekka saab arvestada ka külmutatud, kuivatatud ja konserveeritud viljad ning mahlad.
Mida erinevamad ja värvilisemad on söödavad aedviljad, seda kindlamini saab inimene neist kätte vitamiinid ja mineraalained. Samuti on see hea nipp neile, kes pelgavad viljades peituvaid väetiste ja kahjuritõrjevahendite jääke, sest mida mitmekesisemalt sööd, seda väiksem on võimaliku kemikaali kogus.
Petke porgandipõlgur ära
Liigagi tavaline on pilt, kus pereema küll vaaritaks köögiviljaroogi, kuid mees ja lapsed kirtsutavad seepeale nina. Kui keedetud porgand ja brokoli jäävad muidu taldrikule, tasub need hoopis toitudesse salaja ära peita.
“Hea oleks, kui seda ei peaks tegema salaja,” märkis Pitsi. “Aga põhimõtteliselt võib riivida porgandit või purustada brokolit hakkliha sisse, millest tehakse kotlette ja lihapalle, või riivida suvikõrvitsat pannkoogitainasse. Samuti annab köögivilju lisada ohtrasti kõikvõimalikesse hautistesse, vormiroogadesse, vokitoitudesse, suppidesse, kastmetesse, pastaroogadele ja pitsa peale.”
Enamik alla kümneaastastest lastest tahab väga täpselt näha, mida nad söövad, seetõttu nad salateid ega ühepajatoitu just ei armasta. Kui neile aga pakkuda kooritud ja pulkadeks tükeldatud porgandit, kurki ja paprikat, söövad nad neid meelsasti nii vahepalaks kui sünnipäevalauas.
Teismeliste arvutilauale tasub sokutada puuviljavaagen või kausike porgandipulkadega. Kui keegi ei sunni, kaovad porgandid-õunad vaagnalt märkamatult.
Kel napib ideid köögiviljade kasutamiseks, heitku pilk veebilehele Toitumine.ee, kuhu sätitud “viljaratas” pakub kümneid ideid, mida eri viljadest valmistada.
Lihtsaim viis köögivilju kasutada on keeta suppi. 500 grammis supis on vähemalt portsjoni jagu köögivilju, püreesuppides veel rohkem.
Samuti tasub kõrva taha panna, et peale kartulipudru on võimalik valmistada putru porgandist, kotletid ei pea alati olema tehtud lihast ja maitsvaid kotlette saab peedist.
Üks nippe toitude maitsvamaks muutmisel on lisada neid köögivilju, mis ei maitse, roogadesse, mis teile muidu meeldivad: segada tükeldatud brokolit pasta ja juustuga või panna suvikõrvitsaviile, hakitud spinatit, keedetud porgandit lasanjeplaatide vahele, lisada omletile tomateid, spinatit, seeni või brokolit.
“Köögiviljad on kaalulangetajale suureks abiks,” tõi välja Pitsi. “Nad sisaldavad palju vett ja kiudaineid, tekitades täiskõhutunde, kuid andes samal ajal vähe energiat. Näiteks kaks šokolaadikommi annab enam-vähem niisama palju energiat kui viis portsjonit köögivilja.”
Üks portsjon
Portsjon on umbes peotäis.
Portsjon köögivilju annab 25 kcal ja on näiteks
100 g köögivilju kas värskelt, keedetult, aurutatult või rasvata hautatult,
80 g keedetud kaunvilju,
2 dl köögiviljamahla,
1 dl köögivilju roa koostisosana või rasvaga valmistatult,
1 dl köögiviljahoidist (marineeritud kurk, merikapsas, letšo, konserveeritud tomatid),
300 g seeni.
Portsjon puuvilju-marju annab 40–70 kcal ja on näiteks
100 g värskeid puuvilju või marju,
15 g kuivatatud puuvilju või marju,
1 dl puuvilja- või marjamahla,
2 dl puuvilja- või marjanektarit,
1 dl kompotti mõõduka suhkruga,
1 dl puuvilju või marju roa koostises (kissell, tarretis, küpsetised).
Allikas: tervise arengu instituut