Kooliõue viib rohtunud rada elupuude vahelt

Kikerpera 1931. aastal ehitatud koolimaja, mis suleti 1964. aastal ja töötas lõpus neljaklassilise algkoolina. Foto: Urmas Luik

Kikepera ärksad talumehed tahtsid lastele haridust anda kohapeal ja 1876. aastal avaski külakool Lõmpsi talu maadel ukse.

Algul kahe-, hiljem kolme- ja nelja- ning 1929/30. õppeaastast juba kuueklassiline, ei mahtunud õpilased tsaarivalitsuse ajal ehitatud majja lahedalt olema. Vabadussõjas kättevõidetud Eesti Vabariigi päevil, 1931. aastal, pandi maha uue koolihoone ase ja sügiseks oli palkmaja katuse all.

Kikepera koolimaja jäi radarijaama territooriumi piirile kaitsetsooni ja viimane koolikell kõlas seal 1964. aasta kevadel. Palgid veeti laiali, muu kasutuskõlblik materjal rändas sundmaha-jätmisele kuuluvast külast samuti uute ehitiste tarvis.

Põliskülale pandi viimane põnts sügaval rahuajal ja seda ülekohut tuletab meelde tahvel mürakal põllukivil, mis seisab 1991. aasta suvest nagu saatusest üle olev vägilane kooliõue juhatava kahe eaka elupuu vahel. Tahvlile raiutud kiri ütleb, et 1940. aastal oli külas 117 talu ja üle 500 elaniku. Okupatsiooniaeg pööras nende saatuse.