Ennevanasti olnud Killingi mõisa poolt Kikepera küla poole minnes ühe tee äärde mitu saunahurtsikut üles ehitatud inimeste eluhooneteks. Killingi mõisa küla rahvas hakanud viimast, kõige kaugemal seisvat sauna Kikepera saunaks nimetama. Viimaks saanud selle sauna asemele sinna külla kõige suurem talukoht Kigepera, mis pärastpoole Kikeperaks muutunud, ja seda nime kannab tänapäev terve küla. Ka soo ümberringi saanud enesele talust nime.
Nagu “Kalevipoja” laul pajatab, olevat kangelane Kalevipoeg vanal ajal oma käikudel kord Kikepera piiridele juhtunud, kus ta paharetipoegade vahel sood jaotanud ning kindlad piirikivid maha panna lasknud.
Vanasti, kui Kikepera Vanasarviku poegade päralt olnud, tassinud nemad alati põlledega siia soosse kive kokku, et kõva silda üle soo ehitada. Kivid vajunud aga kõik põhja. Kord läinud Sarvikul kivipõlletäit viies põllepaelad Kikepera mõisa maa kohal katki ning põlletäis kive oli laiali pudenenud. Sellepärast ongi Kikepera külla nii rohkel arvul kive tekkinud.
*Rahvapärimused P. Sitzka 1895. aastal üleskirjutatust.