Uue kunsti muuseumis mängitakse klavessiini

Silja Joon
, kultuuritoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Klavessiin.
Klavessiin. Foto: Erakogu

Pühapäeval toimub Pärnu uue kunsti muuseumis Pärnu ooperi kontserdisarja “Abonoment 007” sügishooaja avakontsert “Struktuurid”, kus klavessiinimängija Marju Riisikamp tõlgendab klavessiiniteoseid läbi nelja sajandi.

Kõlab Giovanni Salvatore, Johann Adam Reinckeni, Girolamo Frescobaldi, Dieterich Buxtehude, Johann Sebastian Bachi, Jean Françaix, Louis Couperini ja Bernardo Pasquini muusika.

Klavessiinimängija tutvustab heliefekte, mille abil on erinevate ajastute heliloojad klavessiini kõlama pannud. Kavas vahelduvad baroki ajal enamasti kohapeal improviseerides sündinud prelüüdide ja tokaatade vabad vormid fuuga ja kantsooni rangete struktuuridega.

Juba varase ooperimuusika tipphelilooja Claudio Monteverdi pakkus kuulajaile südame rütmist lähtuvat loomingut, mille ettekandmisel ta ei taotlenud metronoomilist täpsust. Vastupidi: baroki heliloojad juhinduvad enamasti meeleoludest, tundepuhangutest, afektidest. Kava keskseks heliloojaks võib pidada roomlast Girolamo Frescobaldit, kelle mõju Põhja-Saksa oreli- ja klavessiinimuusika kaudu kogu põhjapoolse Euroopa muusika arengule on olnud hindamatu.

Eelkõige ajalooliste klahvpillide mängimisega tegelev Marju Riisikamp on oma ala üks juhtivamaid asjatundjaid Eestis. Lisaks magistri- ja doktoriõpingutele Eesti muusika- ja teatriakadeemias on ta osalenud paljudel rahvusvahelistel meistrikursustel kogu Euroopas. Marju Riisikamp on Pärnu ooperi orkestri liige.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles