Liisa Aibelile meeldib Rakveres see, et linna tuunitakse pidevalt. “Mingil ajal said linna etteotsa edumeelsed noored inimesed, kes julgesid muutusi ette võtta. Rakveres tekib Kardemoni linna efekt. Õlatunne, oma linna tunne,” kinnitab näitleja Liisa Aibel.
Liisa linnaideaal on Norra kirjaniku loodud kujutis sõbralikust Kardemoni linnakesest. Tasub vaadata kas või keskväljakut. See muutub üha ja aina inimsõbralikumaks, leiab näitleja.
Sindit ei käsitleta Pärnu osana. Rakvere on kõikide ümberkaudsete linnadega komplektis, piirkonna süda. Inimesed käivad Huljalt, Vinnist või Kundast Rakverre tööle või vastupidi. Liisa sõitab näiteks Vinnisse ujuma.
Natuke hull linn
Liisa tööpaik ja lemmikkoht on teater. Remonditud teatrimaja asub rahvamajaga samas hoones ja on väga hubane. Pool teatrimaja on tegelikult vana mõisahoone, kus enne seda asusid klooster ja kindlus. Mõis kakles all-linnaga, nagu võib lugeda Jaan Krossi “Rakvere romaanist”.
Teatrimaja välistrepil paikneb kaks lennukat skulptuuri, mis peaksid kujutama loomingulist meeskonda Üllar Saaremäe – Indrek Saar. Teatri kõrvale jääb kino asukoht, aga majandussurutis tõmbas sellele plaanile esialgu kriipsu peale ja teatri väikeses saalis näidatakse praegu ka filme, teab Liisa.
Üldse toimub teatris suurem jagu linna kultuuriüritusi, see on vaimu- ja kunstielu keskpunkt. Linn armastab oma teatrit ja seda on tunda. Näitlejadki on enamikus Lääne-Virumaalt pärit.
Teatrimägi on muinasaegne asulapaik, 16. sajandil tegutses seal mungaklooster, seejärel Rakvere mõisakeskus. 1940 avati seal Rakvere teater, hoone restaureeriti 2005. aastal. Teatri taga orus asub vanade puudega mõisapark, kunagine kloostriaed. Vanadel looduskaunistesse paikadesse kujundatud parkidel on teistsugune aura kui tänapäeva haljasaladel, märkab külastaja
“Näe, seal tenniseväljakutel teeb lastele trenni Maret Ani!” osutab Liisa.
Näitleja räägib, et paljud, kes üle pika aja Rakverre satuvad, üllatuvad, nähes, kui kaunis see väikelinn on. Või tullakse teatrisse ja avastatakse siis kogu linn. Rakvere on Liisa silmis selline natuke hull paik, kus leidub lahedaid kiiksuga detaile, kus korraldatakse laadameluga linnapäevi, meeste tantsupidu, punklaulupidu ja ööjooksu. “Südalinna uude spordihoonesse kogunes kogu linn Eesti meistrivõistluste ajal Tarva korvpallimeeskonna mängu jälgima, nii et isegi teater oli tühi. See oli võimas,” lisab Liisa õlatundest kõneldes.
Teater haagib hästi Rakvere linna imagoga ja hoiab vaimu värske. Tallinn on ju kiviga visata, vaid 100 kilomeetri kaugusel.
Rakveres puudub suurtele linnadele omane magalarajoon, ühest linna otsast teise jalutab veerand tunniga. Kui Pärnus on Ülejõe, siis Rakveres all-linn. Seal asuvad Moonaküla, Kukeküla, Lilleoru, Palermo mets, Rakvere tammik ja Seminari mets. Keset linna jäävad tiikidega pargid, kus voolab looduslik Soolikaoja.
Rakvere munakivised väiksed tänavad meenutavad Liisale Viljandit ja tekitavad hästi koduse tunde. Linn areneb, pidevalt tehakse midagi korda, alati on mõni tänav üles kaevatud, et uuendada solgimajandust.
Mõnus tolerants
Rakvere sümbolkuju tarvas linnamäel pandi püsti linnarahva annetuste abil. Paljud, kes andsid selleks raha, lasid kirjutada kuju jalamile sponsorite nimekirja oma lapse nime. Tarva munad on teisel põhjusel kuulsad: need on mitmel korral varaste saagiks langenud ja Tauno Kangrol on tulnud kohitsetud pullile uued sootunnused valada. Tarva juurest paistab uhke korstendega korterelamu, mille autoriteks kuulsad Eesti arhitektid. Kade rahvasuu on ristinud supervaatega hoone krematooriumiks. Rakvere tunnusmärkide hulka kuuluvad veel Grossi toidupoed ja Virumaa ainus veepark Aqua, mis ilmselt Eesti kalleim, kommenteerib Liisa.
Liisa meelest ühendab Rakvere linnaväljak ehk Turu plats endas kõik ajastud: seal on koos 20. sajandi algus, keskpaik ja meie aeg, taamal Virumaa vanim sakraalhoone – 15. sajandist pärit Kolmainu kirik.
Vuntsitud puitelamute vahel torkab silma kingsepatöökoda. Kingsepp on juudi vanamees ja seda kingaparandust soovitas Liisale juba kolleeg Ines Aru. Äriomanik astub uksele. Ta on harjunud tähelepanuga ja tuleb välja, et ta polegi nii vana mees.
Rakveres on Liisa silmis käibel mõnus tolerants: pargis on sadakond meetrit punaväelaste ausambast vabadussõdalaste mälestusmärgini ja keegi ei karju ega lõhu.
Maakonnas soovitab Liisa minna Sagadisse, seal asub riigimetsa majandamise keskus, mille toel on loodud mõnusad telkimise ja lõkketegemise kohad. Sagadi mõisa juures tehakse suvi läbi lahedaid üritusi. Vihula mõis on erakordne juba oma ümbruse pinnavormide poolest.
Palmse mõisa ümber jalutamine maksab, teised mõisad on vaatlemiseks tasuta. Nagu Palmse mõisast on Rakvere ordulossist kujundatud omamoodi Disneyland, kus iga liigutuse eest tuleb maksta. Nagu iga korralik turistilõks seda olema peakski, mis sest, et kohalikud viltu vaatavad.