Olen veetnud lugematul hulgal öid lageda taeva all, telkides ja metsaonnides. Võsad, tihnikud ja padrikud ei ole mulle kunagi võõrad olnud. Lõkke süütamisega saan hakkama mitmel moel ja metsaelanikest hirmutab mind vaid herilane. Nüüd olin aga ärevust täis. Nimelt jagasin Oandu–Ikla matkateel Rae järve ääres laagripaika Tõnu Jürgensoniga.
Tellijale
Matkaguru tikke ei kasuta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnu on mees, kes mitu aastat tagasi ületas üleriigilise uudiskünnise oma projektiga “Aasta metsas”, mis tähendas, et aasta jooksul pidi tema põhiline elukoht olema metsaalune üle kogu Eesti. See ettevõtmine kulges aga teisiti kui planeeritud. Tõnule hakkas metsas nii väga meeldima, et tegelikult veetis ta seal järjest kolm aastat. Enne seda harrastas ta matkamist ligemale kaks aastakümmet.