Teatrigalerii näitus ühendab maali-, foto- ja teatrikunsti

Kaili Viidas sai näituse avamisel sama näomaalingu mis Picasso maalil ja Kalle Veesaare fotol. Foto: Ants Liigus

Pärnu Endla teatrigalerii sammassaalis avatud näitus „Armastusega, End(l)ale“ toob vaatajateni maailma kunstiajalukku kuuluvate maalide fotolavastused ja pakub rohkesti äratundmisrõõmu, kuna fotodelt vaatavad vastu Endla näitlejad ja muud teatritöötajad.

Näituse mõtte autor, lavastaja ning projektijuht Kaili Viidas lavastas Endla teatri 100 aasta juubeli puhul koos Endla trupi ja tehnilise meeskonnaga 29 maali maailma kunstiajaloost.

Ametis oli kogu teatripere, kaasati abijõude. Kokku aitas näituse valmimisele kaasa täpselt 100 inimest.

Ellu äratati näiteks Raffaeli “Keerubid”, Diego Velázqueze “Õuedaamid”, Edvard Munchi “Karje”, Andy Warholi “Elvised”.

Maalid ärkasid ellu

“Üksinda poleks ma suutnud midagi teha,” ütles Viidas näituse avamisel. “Tänan väga kõiki neid 100 inimest, kes minu mõtetega kaasa tulid.”

Näitleja ei taotlenud oma sõnutsi ainult kõrgkvaliteedilise kunsti jäljendamist, vaid püüdis leida just teatripoolset vaatenurka.

Kuigi lihtne olnuks piirduda Photoshopi programmiga ja monteerida maalidele näitlejate näod, loodi teatrilaval maalide põhjal reaalne ajastu, ruum ja atmosfäär, grimeeriti osalised, otsiti teatriladudest rekvisiidid või loodi need ise. Teatrimaagia muutis kunstnike ideed elavaks.

Käiku läksid vanad ja ümbertehtud kostüümid, rekvisiidid ja dekoratsioonid, spetsiifiliste detailide loomisel aitasid kaasa Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia butafoori eriala üliõpilased.

Näiteks pärineb Sandro Botticelli maali “Veenuse sünd” fotolavastuses merekarp, millest tõuseb Triin Lepiku kehastatud Veenus, lavastusest “Thaïs”. Veenuse juusteks seati kokku hulk punaseid parukaid, kevadhaldjad Sten Karpov ja Liis Laigna kannavad tiibu lavastusest “Röövlitütar Ronja”.

Raphaeli “Keerubite” lavastamisel on grimeerijad roosapõsisteks ingliteks muutnud Ago Andersoni ja Indrek Taalmaa.

Ühe töömahukama lavastuse, Ilja Repini maali “Kasakad Türgi sultanile kirja kirjutamas” taasloomiseks koondusid teatrilavale Rotary klubi mehed, kes grimmi ja ajastutruu rõivastuse abil kasakateks moondati.

Mitme foto tegemisel osales isegi lavastusjuhi Andrus Jõhviku koer Eva Braun, kes võtetel püsis paigal kuningliku rahuga.

Viidas valis näituseks maalid täiesti subjektiivselt, kriteeriumideks üksnes teoste teatraalsus, hea lavastatavus ja eri autorid.

“Maalid on maailmakuulsad, sest tahtsin, et inimestel oleks võimalikult palju äratundmisrõõmu,” ütles Viidas. Lisades, et näitlejad nõustusid kohe modelliks olema ja näinud esimesi tulemusi, tekkis neil lausa hasart.

“See oli küll meeletu töö, samal ajal põnev kogemus, sest enamasti ei kasutata teatris taolist grimmi,” rääkis näitleja Triin Lepik, keda näeb viiel näitusefotol. “Mõni pilt valmis kiiresti, mõni oli tehniliselt väga raske ja nõudis palju pingutust ka näitlejatelt, sest sundasendis pikalt püsida oli valus, proþektorid paistsid näkku, palav … Tulemused aga on seda väärt.”

Näiteks “Veenuse sünni” pildistamine kestis poolteist tundi, haldjaid kehastavad näitlejad pidid õhus hõljuma spetsiaalsete trakside abil, mis polsterdustest hoolimata ihusse soonisid, ja üle paari minuti nendes rippuda polnud võimalik.

John Everett Millais’e “Ophelia” lavastamise tarvis pidi näitlejanna Ireen Kennik liikumatult lamama tiigiks muudetud vett täis kummipaadis.

Pieter Bruegheli maalil “Kuus pimedat meest” marsib kuus meest üksteise järel auku. Ebaloomulikes poosides püsimine ja kujukate näoilmete tekitamine nõudis näitlejatelt suurt meisterlikkust ja tulemus loob tõesti mulje, nagu oleks fotograaf kunstniku õla taga seisnud.

Tööd jõuavad oksjonile

Fotode autor on Tallinna piltnik Kalle Veesaar, kes põhiliselt teenib leiba moe- ja reklaamfotode tegemisega. Fotograaf tunnistas, et projekt erines tema igapäevatööst üsna tublisti ning teatri avarad võimalused pakkusid rohkesti mängulusti.

“Jube lahe kogemus,” kommenteeris Veesaar näituse ettevalmistamist. “Teatris saab kasutada kõikvõimalikke rekvisiite ja valgustuslahendusi, mis tavastuudios puuduvad. Teatriinimesed on väga toredad, eesotsas Kailiga, kes suutis nii suure meeskonna tööle panna.”

Töö polnud siiski kergete killast, kuna maalid püüti taasluua võimalikult täpselt ja fotograafile palju tõlgendamisruumi ei jäänud. Nuputamist nõudis seegi, kuidas näidata fotol maali, kus kujutatud kunstniku fiktsiooni, mõttepilti, mitte reaalset situatsiooni.

Kõik pildid valmisid fotomanipulatsioonita, tervikuna, midagi pole kokku lõigatud, töid on vaid veidi koloreeritud.

Näitus lõpeb 29. oktoobril oksjoniga, plaanis on väljapanekut eksponeerida ülejäänud Eesti teatrites. Valik fotosid on koondatud Endla kalendrisse, mis müügil teatri kassas.