Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2011/10/06/781958t1h45f5.jpg)
Põllumajandusministeeriumi andmetel sõid Eesti elanikud mullu viis kilo vähem liha ja lihatooteid inimese kohta kui 2008. aastal.
Lihatarbimise tipp oligi 2008. aastal, kui inimese kohta tarbiti aastas 76 kilo lihatooteid.
Suurem tarbimise langus tabas veise- ja veidi sealiha, ehkki sealiha on endiselt konkurentsitult Eesti inimeste lemmik: seda söödi mullu inimese kohta 34 kilo ehk umbes pool kogu tarbitud lihast.
Kanaliha osa toidus kasvab kõikjal maailmas ja Eestiski on seda järjest enam sööma hakatud. Põhjuseks nii selle tervislikkus kui madalam hind.
Hiinlasedki on hakanud palju sealiha tarbima, süües seda aastas juba 43 kilo inimese kohta. Euroopast on viimasel ajal sealiha palju Hiinasse ja Venemaale vedama hakatud, veiseliha aga eksporditakse Türgisse ja Venemaale. Kõik see kasvatab nõudlust ja tõstab hinda.