Kaugõppe võtmesõna on aja planeerimine

Foto: Urmas Luik

Airi Noppel (pildil) lõpetas Pärnu täiskasvanute gümnaasiumi (PTG) 2007. aastal hõbemedaliga, õppis edasi Tartu ülikooli Pärnu kolledžis ettevõtlust ja projektijuhtimist ja lõpetas 2010. aastal kolledži cum laude. Praegu õpib ta TÜ ja Pärnu kolledži ühisõppekava magistriõppes teenuste disaini ja juhtimist ning töötab kolledžis ettevõtluse osakonna praktikakorralduse spetsialistina.

Noorel naisel jäi kool pooleli 18aastasena, kui perre sündis tütreke. Pere kõrvalt töötas Noppel jae- ja hulgimüügifirmas ning astus PTG 10. klassi.

“Õppisin varem sekretäriks ja seal polnud päris sama õppeainete süsteem mis tavagümnaasiumis, seepärast oli mul lihtsam võtta enamik aineid 10. klassist uuesti,” seletas Noppel. “Kuna täiskasvanute gümnaasiumi kaugõppes ei pidanud iga päev kohal käima, sain töö kõrvalt õppida. Võtmesõnaks oli aja planeerimine ning ilma pere toetuseta poleks see võimalik olnud.”

Noppelile on enda sõnutsi õppida alati meeldinud. PTGs soodustasid edasijõudmist sõbralikud pedagoogid, kes sisendasid õpilastele hakkamasaamise tunnet. Allahindlust noortele ei tehtud, kuid elus juba natuke kogenud inimesed mõistvat õpitavat 16–17aastastest isegi paremini.

Noppel leiab, et PTG õppimisvorm – poolteisetunnised loengud ja palju iseseisvat tööd – tuli kasuks kolledžis õppimisel. Otse gümnaasiumist tulnud on harjunud 45minutiste tundidega ja kipuvad loengutes ära väsima ning ülikoolis peab samuti ise otsustama, kuidas oma aega jaotada ja millele keskenduda.

“Julgustan kõiki pooleli jäänud kooliteed jätkama, PTGs on nii palju variante, kuidas seda teha,” kinnitas Noppel. “Tänapäeval enam hariduseta hakkama ei saa. Isegi kui eriala juba omandatud, on loomulik end täiendada või midagi muud kõrvale õppida.”