Kalev Vilgats: Kohalikule võimuliidule kõlavat poolajavilet oodates

Kalev Vilgats. Foto: Urmas Luik

Pärnut juhtivale võimuliidule kõlab peagi poolajavile. Jäägu koalitsioonileppe majanduspoole täitmine esialgu kõrvale, vaatame pigem poliitilist olukorda linnas. Pole parimat aega olla Pärnu meer! Toomas Kivimägi linnapea-aastad lähevad suvepealinna annaalidesse kui kuldse (ise)valitsemise periood. Ausõna, kadedus närib kui uss õuna, aga ikka heas mõttes. Ei maksa siit mingit tagamõtet otsida. Nii lahe kui praegu linnapeal hingata, pole Pärnus kunagi olnud, sest mingit opositsiooni ju pole. Leht klähvib, aga karavan läheb, teadagi, edasi.

Keskerakonna minek

Linnapoliitikast huvituv kodanik kindlasti mäletab eelmise linnapea Mart Viisitamme suuresuulist praalimist pärast kohalikke valimisi kaks aastat tagasi. Toona ennustas Viisitamm, et Kivimägi koalitsioon ei näe jaanipäevagi ja varsti on vanad tegijad tagasi. Võta otsast, Viisitamm!

Toomas Kivimägi valimisliidule toetuv võimuliit on kaks aastat vastu pidanud ja silmapiiril pole miskit, mis segaks neil teist niisama palju veel olla. Kuigi aeg-ajalt püütakse levitada jutte valitsejate siselahkhelidest, ei paista avalikkusele vähimatki märki mõradest üksmeeles.

Pealegi on poliitilistel linnajuhtidel koht kallis, sest näidake mulle mõnda tööpakkumist, kus on nõutav abilinnapea kvalifikatsioon.

Vähe sellest, et võimuliit on koos püsinud, toimusid Pärnu poliitmaastikul hiljuti muutused, mida kaks aastat tagasi ei osanud ette näha. Linnavolikogus lakkas olemast Keskerakond, õigemini selle keskfraktsioon. Midagi sellist pole varem olnud ja Keskerakonna liikmetel seisab kahe aasta pärast ees uudne ettevõtmine: pääseda poliitilisele pildile tagasi.

Tegelikult ei peaks keskerakondlased nina norgu laskma: vabalt ostetavatest-müüdavatest hingedest on lahti saadud ja õppetund ütleb, et sööda ülejooksikuid linnaametitega, kuidas sa söödad, küll ei saa neil sellest kunagi. Kui küna tühjeneb ehk amet ja palk kaovad, läheb selliste inimeste lojaalsuski. 1. õppetund Keskerakonnale: mõne valimisliidu (näiteks Linnakodanik) äraostmine pole pikas perspektiivis jätkusuutlik. 2. õppetund Keskerakonnale: praegu on kõige parem aeg valmistada Pärnus ette järgmise põlvkonna tulekut kohalikku omavalitsemisse. Järgmistes kohalikes valimistes peitub nii uue tõusu väljavaade kui võimalus lõplikult läbi kukkuda.

Eh, sotsid …

Kuigi Keskerakonda loetakse Pärnu provintsipoliitikas praegu kõige suuremaks luuseriks, pole see päris nii. On veel üks erakond, mis suudab Keskerakonnaga kaotajatiitlile konkureerida. Sotsid.

Mäletatavasti suutsid nad tänu sisenägelustele volikokku viia vaid kaheliikmelise esinduse. Epp Klooster kogus 282 ja Jüri Tamm 136 häält. Toonane riigikogu liige Tamm volikokku ei tulnud ja edasi sai pea poole vähema häälte arvuga asendusliige.

Volikogu aseesimees Epp Klooster peatas hiljuti oma volitused, et võtta võimalus enda kallal abikaasa kohtuloo pärast lõugu lõksutada, ja temagi asemele tuleb keegi.

Seegi on esma- ja erakordne Pärnu taasiseseisvumisaja linnavalitsemises, et volikogu liikme mandaadi saanud erakonna kahest esindajast kumbagi pole linnaasju otsustamas. Mida mõtlevad need inimesed, kes kahe aasta eest sotsidele hääle andsid?

Kas saab paremini?

Parteipoliitilise degeneratsiooni puhul torkab silma volikogu kui kummitempli jätkamine. Eriti võis seda märgata maotu ja eesmärgitu 2025. aastani koostatud arengukava kriitikavabal heakskiitmisel.

Hoian töölaual väljalõiget Tartu Postimehest (3.12.2009), kus on Tartu linnavolikogu IRLi fraktsiooni toonase esimehe Jüri Kõre (praegu Tartu abilinnapea) artikkel. Tsiteerin selle lõpuosa: ”Parteiline esindusdemokraatia ei võimalda ilmselgelt eri subjektide huvide arvestamist ja kui osalus-(otse)demokraatia pole mingitel põhjustel võimalik, siis on vähemalt osaliseks lahenduseks võimu teostavate subjektide ringi laiendamine.

Ärme unusta, et liidud polnud edukad ainult valdades, vaid ka ühes Eesti suuremas linnas Pärnus. Pärnus saame tegelikult lähiaastatel vastuse küsimusele, kas palju pruugitud loosungil ”Koos suudame paremini!” on Eesti kommunaalpoliitikas kohta või mitte.”

Parteilise esindusdemokraatia kohalt on Kõre kirjutatu Pärnus täkkesse läinud. Kõre esitatud küsimusele pole viimased kaks aastat meie linnas veel vastust andnud.