Uskumatu, aga tööõnnetusi juhtub kodumaakonnaski aasta jooksul kümnete kaupa.
Tööõnnetuste arv on aastaid kasvanud
21. juuli 2018, 12:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2013. aastast on igal aastal Pärnumaal tööõnnetuste arv tõusnud mitmekümne võrra. Läinud aastal varasemaga võrreldes see vähenes 44 võrra.
Tööinspektsiooni kogumikus kirjutab peadirektor Maret Maripuu, et mullu juhtus Eestis üle 5000 tööõnnetuse.
Paari eelmise aasta võrdluses on olukord siiski stabiliseerunud: õnnetuste arv suurenes vaid 1,7 protsenti.
Möödunud aastal oli töösurmade arv taasiseseisvumisaja väikseim: riigis hukkus üheksa inimest. Aga näiteks tunamullu sai Eestis tööõnnetuse tagajärjel surma 26 inimest.
Kasvutrendis on aga raskete tööõnnetuste arv: eelmisel aastal oli neid üle 1000.
"Kui kergete tööõnnetuste puhul saab rääkida teadlikkuse kasvust ja sellest, et üha vähem kiputakse neid varjama, siis raskete tööõnnetuste osa kasv näitab endist viisi seda, et tööohutust alahinnatakse," kirjutab peadirektor.
Suurima osa tööõnnetustest moodustab kukkumise tagajärjel saadud vigastus: 28 protsenti juhtumistest.
Järgneb füüsiline pinge luu- ja lihaskonnale: 17% õnnetustest
Kokkupuude terava esemega (noad või muud tööriistad): 11% õnnetustest
Kinni jäänud, muljutud esemete vahele: 10% õnnetustest
Löök kukkuvalt esemelt: 8% õnnetustest
Andmed: tööinspektsioon