Noored proovisid kätt videomänguarenduse laagris

Karoliine Aus
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noored said kätt proovida oma fantaasiamaailma üles ehitamisel ja tegelaste loomisel.
Noored said kätt proovida oma fantaasiamaailma üles ehitamisel ja tegelaste loomisel. Foto: Lilli Tölp

Eelmisel nädalal toimus Pärnus esimest korda mänguarenduslaager New Game, kus 15 noort arvutimänguhuvilist said võimaluse luua kogenud mentorite käe all oma esimesed arvutimängud.

Laager kestis nädala ja toimus koostöötamiskeskuses Forwardspace, kuid ettevalmistustööd algasid üle kuu aja ­tagasi interneti vahendusel. “Tehti mitu ülesannet, mille eest saadi punkte,” tutvustas korraldaja Marten Palu laagrieelset tööd.

Ühtlasi jagati rollid ja pandi paika loodavate arvutimängude sisu. Põhjus, miks mõni otsustas siiski mitte osaleda, oli arvamus, et tegu on üksiti lõbusa laagriga – tegelikult oli see siiski tõsine töö.

“On täiesti reaalne, et päris mitu noort siit lõpetab sellel ametil,” kiitis Palu osalejaid, lisa­des, et töö on tasuv. Vaid üks osalejatest oli varem ­mänguarendusega kokku puutunud, enamik said esimese ­kogemuse ettevalmistusajal. “Kui noored siia tulid, teadsid nad juba, mida teevad,” seletas Palu.

Laager kujuneb kindlasti traditsiooniks, kuid Palu pole kindel, et seda oleks võimalik suuremalt teha. “Tahame selle aasta kogemuse najalt metoodika paika panna,” rääkis Palu, et järgmisel aastal oleks võimalik juba rohkem mentoreid kaasata.

“Praegu ma ei ole oma ­tööga rahul, sest pole soovitud tulemust näinud,” nentis osaleja Marten Vainult kolmandal päeval, sest uue asja õppimine võtab niivõrd kaua aega. Vainulti jutu järgi on lootust, et edasi läheb lihtsamaks. “Baasteadmised olid mul juba varem olemas,” ütles Vainult, kes on vajalikku teooriat enne õppinud. Temale jäi meeskonnas ehitaja roll ehk kujundada mängu tegelasi ja animat­siooni.

Praegu leiab Vainult, et asi jääb pigem hobiks, kuid vabakutselisena võiks ta sellega ­tegelda küll.

Üks mentoritest oli laagri korraldaja Marten Palu ise, kelle mängimisel veedetud tuhanded tunnid viisid ta 25aastaselt enda mänguarendus­ettevõtte loomiseni.

Kõigis tehniliste mängu­arenduse küsimustes tuli appi iseõppinud koodivõlur Oleg Tsurikov. Laagriliste kunstilist visiooni aitas leida Aleksei ­Nehoroshkin, kes veendus, et noorte mõeldud lood oleksid paeluvad, karakterid kaasahaaravad ja mängukogemus lõbus ja tähendusrikas.

Tagasi üles