/nginx/o/2015/12/30/4840241t1h55b9.jpg)
/nginx/o/2011/10/07/783976t1h4927.jpg)
Neljapäeva hilisõhtul süüdati tuled uudse valguslahendusega Reiu raudteesillal ja poolesajaline prominentidega pikitud seltskond läks sellest “väravast” Reiu-Raeküla terviserajale.
Reiu vana silla tuled põlevad spordi tarvis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valgustatud silla ning tuledes särava spordiraja vahele jääb praegu 150 meetrit kottpimedust, aga Silla külaselts ja Pärnu Kahe Silla klubi püüavad koos partnerite Paikuse vallavalitsuse, Pärnu linnavalitsuse, Tahkuranna vallavalitsuse, Reiu puhkekeskuse, Pärnumaa spordiliidu ja Pärnu maavalitsusega paari elektriposti tekitades koera sabast üle saada.
Tuled jooksevad sportlasega kaasa
Sild, mille valgustus läks maksma 23 600 eurot, on õhtupimeduses muljet avaldav.
“Lahendus põhineb LED-tehnoloogial. Tuled paneb hämaruse saabudes põlema andur ja nii-öelda puhkeseisundis põleb valgustus 10 protsendi võimsusega. Kui aga keegi ükskõik kummalt poolt sillale tuleb, panevad andurid tuled kõndija või ratturiga ees ja taga kaasa liikuma,” selgitas Reiu-Raeküla tervisespordikeskuse üks arendajaid Margus Randmäe. “90 protsenti rahast tuli PRIA külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse programmist, kümme protsenti omafinantseeringut panid juurde Pärnu linn ja Paikuse vald. Taotleja oli Silla külaselts, ehitas SA.MET.”
Reius on raja üks värav
Neljakilomeetrisele valgustatud ringile läks silla süütamise õhtul poolsada jooksjat ja kõndijat, nende seas Pärnu maavanem Andres Metsoja, olümpiasangar ja nüüdne riigikogulane Jüri Jaanson, Paikuse vallavanem Kuno Erkmann, Sihtasutuse Eesti Terviserajad uus juht Jaak Teppan, veel hiljuti Eesti üks tippsprintereid Henri Sool jt. Kas keegi sel tuulisel õhtul rohkem kui ühe ringi tegi, on kahtlane, aga et mõnus oli, tunnistasid spordimehed Sool ja Jaanson küll.
“Paras ring 15-20 minutiga sörkida,” arvas Henri Sool.
“Reiu-Raeküla tervisespordikeskuse Reiu-poolse väravaga peaks nüüd asjad joones olema, edasi üritame seda pimedat kohta likvideerides radade poole liikuda,” rääkis Kahe Silla klubi egiidi all protsessi koordineeriv Margus Randmäe.
“Reiu puhkekeskus pakub sauna, süüa ja parklat, sealt saavad kaugemalt tulnud ja asja tõsisemalt võtvad suusatajad, jooksjad ja ratturid oma trenne alustada. Kes kiire “sutsaka” teha tahavad, võivad endiselt alustada Raeküla parklast,” lisas Randmäe.
Kuivõrd tähtis Raeküla spordirada pärnakate jaoks on, paistab ära senisestki stardipaigast, kus vanad piirded uutega asendati.
“Trigeri pealik Rein Toodu koos Adremi meestega omal initsiatiivil oma kulu ja kirjadega tegi,” teadis Margus Randmäe.
Maavanem loodab riigi toele
Reiu-Raeküla tervisespordikeskuse tulevik peaks arendajate soovi kohaselt olema selline, et valgustatud saaks viiekilomeetrine suusa- ja jooksuring koos kolmekilomeetrist väiksemat ringi kindlustava ühendusjupiga, tasandataks ja märgistataks kunagine kümnekilomeetrine suusarada ja loodaks Reiu-Raeküla kompleksi ka kunstlumevõimekus.
“Sümboolne on, et see kolme omavalitsust ühendav projekt just sillast algas,” toonitas Pärnu maavanem Andres Metsoja. “Praegu seisab Reiu-Raeküla tervisespordikeskuse edasine areng küll veidi omandi määramise ehk Tahkuranna valla üldplaneeringu taga kinni, aga usun koostööprojekti elujõusse ja arvan, et riik peab seda toetama. Loodan, et kultuuriministeeriumi tervisespordikeskuste programm ikka jätkub ja Pärnumaa saab neljaks aastaks vana vääringu järgi kaks miljonit krooni. Maavalitsuse seisukoht on, et sellega tuleks alates järgmisest aastast Reiu-Raeküla tervisespordikeskust arendada.”