Rail Baltic tõmbas neljarealise teelõigu plaanile kriipsu peale

Valitsus on varem lubanud ehitada neljarealiseks näiteks Are–Nurme lõigu. Foto: Mailiis Ollino

Tori valla Are piirkonna elanikud harjusid mõnda aega mõttega, et peagi hakkab nende kodukohast mööduma neljarealine esimese klassi maantee. Nüüd peavad nad kohanema teadmisega, et nii suurt teed siiski ei tule. Olgu öeldud, et peaosa mängivad siinkohal raha kokkuhoid ja Rail Baltic.

Tori vallavalitsus pöördus ­kohalike ettevõtjate ja Parisselja küla elanike nimel maanteeameti poole. Varem olid külaelanikud, kohalikud põllupidajad ja Nurme tankla omanikud pöör­dunud murega vallavalitsuse ja -volikogu poole. Nii jõudis asja arutanud volikogu 28. juuni istungil seisukohale, et tuleb toetada oma valla inimesi ja läkitada maanteeametile ja projekteeri­jale, osaühingule Skepast & Puhkim ühispöördumine.

Sõiduautode arv võiks ­väheneda circa 15 protsenti ehk ööpäevas 1950 sõiduauto võrra. Andres Urm

Vald heidab kirjas ette, et ­Tallinna–Pärnu–Ikla maantee 109.–120,6. kilomeetrini ulatuva lõigu teemaplaneering ja praegu töös projekt erinevad teineteisest ­nagu öö ja päev. Nimelt on teemaplaneeringus ette nähtud teelõigu nelja sõidurajaga esimese klassi maanteeks ehitamine, projekteeritakse aga 2+1 sõiduradadega teise klassi maanteed.

Maanteeameti planeeringute osakonna juhataja Andres Urm tõdes, et ameti ülesanne on arendada ja hoida korras Eesti teedevõrku, kuid seda piiratud rahaga. Are–Nurme 2+1 lahenduse hind on Urmi teatel ligemale 26,5 miljonit eurot, samale lõigule rajatava neljarealise ristlõikega maantee maksumuseks kujuneks aga umbes 46 miljonit eurot.