Orelifestivalil tehakse kummardus Rudolf Tobiasele

Muusikutena astuvad üles sopran Arete Teemets, metsosopran Tuuri Dede ja organist Ines Maidre. Peale selle sisaldab kontsert verivärsket uudisteost helilooja Jüri Reinvere sulest.

FOTO: Ants Liigus

Juuli viimasel reedel toimub Pärnu orelifestivalil kontsert, millega tehakse kummardus Rudolf Tobiasele (1873–1918), kelle surmast möödub tänavu 100 aastat.

Muusikutena astuvad üles sopran Arete Teemets, metsosopran Tuuri Dede ja organist Ines Maidre. Peale selle sisaldab kontsert üllatust: verivärsket uudisteost helilooja Jüri Reinvere sulest. Tobiase tähtsus eesti muusika alusepanijana pole võimalik üle hinnata. Omandanud esimese eestlasena Peterburi konservatooriumis kompositsioonihariduse, asus ta innukalt täitma oma kunstilist missiooni ja lõi üksteise järel rea teoseid, mis esimeste omasugustena jäid tähistama Eesti professionaalse muusika algust.

Paatos, suurejoonelisus ja soov avardada kirikumuusika piire iseloomustasid kõike, mida Tobias ette võttis. Tema selleaegsete mälestuste järgi olevat Tobiase tormiline orelimäng pannud kirikulaest krohvi pudenema ja äratanud nii mõneski vagas usuvennas vastuseisu sellisele „jumalavallatule” muusikategemisele. 

Aatelise ja kõrgelennulise kunstnikuna vaimustus Tobias eelkõige suurvormidest, millest kerkib esile oratoorium „Joonase lähetamine”. Organistina oli Tobias terve elu tihedalt seotud oreliga, millele olid loodud juba tema varasemad noorpõlveoopused nagu hilisemad koraalitöötlusedki.

Hoolimata sügavast religioossest taustast võib mitut Tobiase teost nii sisult kui käsitluselt suisa revolutsiooniliseks pidada – sedavõrd jõuline, uudne ja rabav oli tema helikeel. 

Kõrvuti monumentaalse ja filosoofilise küljega ilmutab Tobias vahel õrna ja lüürilist pooltki, suutes luua oma muusikaga kujutluse tõelisest paradiisist.

Nii eneseteostuslikel kui majanduslikel põhjustel lahkus Rudolf Tobias Eestist ja tegutses elu viimased kümme aastat Berliinis, kus ta muuhulgas jõudis Berliini muusikakõrgkooli õppejõu ametipostini.

Paraku katkes tema elutee äkitselt ägeda gripiviiruse tagajärjel, mis esimese maailmasõja lõpuaastal Saksamaal paljudele saatuslikuks sai. Tobias suri vaid 45aastasena, jõudmata lõpule viia teiste seas juba alustatud ooperit Kalevipojast.

Tema surm mõjus koduriigi muusikaüldsusele lipulaeva kaotusena. Ometi oli ta oma aatelise ja sütitava tegevusega suutnud jätta kustumatu jälje meie muusikalukku.

Samuti Berliinis elava, pikka aega samuti organistina tegutsenud eesti helilooja Jüri Reinvere sulest on äsja valminud pala  „Wie ein Vogel zu fliegen”, mis maalib orelikeelse helipildi linnulaulust ja -lennust. Teose esiettekanne toimubki sel reedel Pärnu Eliisabeti kirikus, Jüri Reinvere on selle kirjutanud Pärnu orelifestivali tellimusel ja Kultuurkapitali helikunsti lahkel toetusel. 

Tagasi üles