Kirbla rahvas tähistab küla 500. aastapäeva

Kirbla külaplatsil heisatakse juuli viimasel laupäeval küla 500. aastapäeva tähistamiseks oma lipp, mida hoiavad rahvamaja ees külaseltsi liikmed Tiiu Aasrand ja Jüri Aasrand. Foto: Lilli Tölp

Kirbla külaseltsi liikmed Tiiu Aasrand ja Jüri Aasrand näitasid kohaliku rahvamaja ees uhkusega oma küla lippu, mis tõmmatakse ülehomme masti, tähistamaks 500 aasta möödumist Kirbla esmamainimisest.

Tähendusliku kujundusega ja viis suve tagasi Kirbla kirikus õnnistatud lipu kujundas kohalik noor Heli Esko. Kangale on kantud nii Kirbla kihelkonna piir ja kindamustri motiiv kui suurim vaatamisväärsus, Kirbla astang ja linnurohkusele viitav kurekujutis.

Kirbla neljanda kodukandipäeva kava on mitmekülgne, toimuvad spordivõistlused ja kontsert. Laulab kunagine kirblalane Sulev Helin, enda luuletusi loeb naaberkülast Kasarist pärit poeet Heljo Tandel.

Tõsisema jutuga astub rahva ette ajaloolane ja arheoloog Mati Mandel, kes ei saa mööda 1941. aasta 17. juulist, mil punaarmeelased ja hävituspataljonlased põletasid Kirbla talusid ja mõrvasid külaelanikke.

Matsalu näitemängu selts etendab lavalugu “Pühapäev”, Märjamaa rahvamaja latiinorühm Seitse Seelikut lisab täht­üritusele rütmikust ning Lihula muusikakoolis õppivad küla­lapsed mängivad pilli ja laulavad.

Kodukandipäev lõpeb simmaniga rahvamajas, mis ülemöödunud aastast on Kirbla külaseltsi omandis. Üle viie aasta toimuvat kokkusaamist jääb osalejatele seegi kord peale muljete meenutama sel puhul trükitud infoleht Kirbla Tea- taja.

Tiiu Aasranna jutu järgi elab Kirblas ligemale 150 hinge, suurim tööandja on põllumajan­duslik osaühing Kirbla ja meele teeb rõõmsaks noorte lisandumine külla, mis asub Risti–Virtsu maantee ääres Kasari silla ­lähedal.

Läinud aastal kandideeris väike, aga teotahteline Kirbla Lääne maakonnast üleriigilisele aasta küla nimetusele.

Haldusuuenduse järel jääb Kirbla küla Pärnu maakonda Lääneranna valda.