Harjumuspäraselt tulen selgi hommikul tööle Brackmanni pargi kaudu. Pärnu kauaaegse linnapea büsti pronksine pilk vaatab mulle korraks otsa. Möödun sellest ja tunnen, kuidas vererõhk tõuseb. Seepärast, et naasin suvepealinnast tosina sõidutunni kauguselt Valgevene pealinnast Minskist, kus kõnnitee pole nagu halvasti tühjendatud prügikast.
Tellijale
Valgevene oma silmaga nägemine kummutas eelarvamuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahe miljoni elanikuga Minskis ja mujalgi jäi silma ülim puhtus, eriliste lilleseadete ohtrus ja sõna otseses mõttes luuaga tänavapühkijad, kes ei puhu nagu meie “lohvimehed” tolmu kõnniteelt murulapile, kust tuul selle töö järjepidevuse huvides aina tagasi lennutab.