/nginx/o/2018/03/02/7651339t1hb9f8.jpg)
/nginx/o/2018/07/26/11037046t1h6bc5.jpg)
Valitsus otsustas moodustada olemasoleva Lääneranna hoiuala baasil Varbla looduskaitseala, et kaitsta ja säilitada väärtuslikke metsa-, soo- ja rannikukooslusi ning merikotka elupaika.
Pärnumaale tuleb uus looduskaitseala
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseala asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Rannakülas, Mälikülas ja Varbla külas. Sealsed väärtuslikud elupaigatüübid on liigirikkad madalsood, vanad loodus- ja laialehised metsad, soostuvad ja soolehtmetsad, püsitaimestuga kivirannad, hallid luited ja kuivad niidud lubjarikkal mullal.
Merikotkad meisterdasid sinna pesa 2010. aastal, kuid järgneval ja 2013. aastal oli see tühi. 2015. ja 2016. aastal sai ala taas asustatud. Kotkaklubi hinnangul on merikotkaste arvukus kasvanud Eestis 220−250 paarini, kuid soodsaks seisundiks on vaja elupaiku säilitada, et liigi arvukus püsiks ja veel suureneks. Kuna liik on väga tundlik pesitsusaegse häirimise vastu ja võib kurna hüljata vaid ühekordse häirimise pärast, kavandatakse pesa ümbrusesse liikumispiirangut 15. veebruarist 31. juulini.
Haruldastest ja ohustatud kooslustest on Varbla kandis püsitaimestuga kivirannad, rannikuluited, liigirikkad madalsood ja vanad loodusmetsad. Need on haruldaseks muutunud intensiivse looduskasutuse tõttu muutunud Euroopas, seetõttu on ohustatud paljud seal elavad või toituvad liigid.
Varbla looduskaitseala laiub 265 hektaril, millest 112 on riigimaa ja 153 eramaa. Kaitstava ala pindala väheneb looduskaitseala moodustamisel eramaade arvelt 16 hektari võrra. Kogu ala kuulub sihtkaitsevööndisse.
Eramaid, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, ei lisandu, sest piirkonnas leiduvad väärtused tingisid piiranguid varemgi. Muudatusega kaasnevalt on sihtkaitsevöönditesse jäävate erametsamaade osas võimalik omanikel edaspidi taotleda senisest suuremat metsatoetust.
Looduskaitseala loomist alustati 2015. aastal. Maaomanikud tegid hulga ettepanekuid jätta kinnistuid looduskaitsealast välja, ent keskkonnaamet suuremalt jaolt nendega ei arvestanud. Kõige rohkem ettepanekuid laekus AS Paldiski Sadamatelt.