Politsei ei kiirusta liiklejate karistamisega

Uue liiklusseaduse kolmel esimesel kuul on kõige rohkem probleeme olnud jalgratturitega ülekäiguradadel. Foto: Urmas Luik

Uus liiklusseadus, millest tuleku eel palju juttu oli, on nüüdseks kehtinud kolm kuud. Pärisime Lääne politseiprefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse juhilt Sander Peremehelt, kas ja mis on nüüd teisiti.

Peremees tuletas meelde oma suvist lubadust kohe mitte karistama tormata ja ütles nüüd, et see “kohe mitte” ja rahvale harjumiseks antud aeg veel vähemalt teatud asjades kestab ning eelkõige tegeldakse liiklusohtlike rikkumistega.

Kellele uus seadus suurimad muudatused tõi?

Enne tänavust 1. juulit olid eraldi liiklusseadus ja liikluseeskiri, nüüd on kõik normid seaduses koos.

Usun, et enamik inimesi pole uut seadust omale paberkujul koju ostnud, ja minu arvates võibki tavaliikleja selle peensusteni lugemise asemel rahulduda meedia vahendusel saaduga. Vundament jäi suures osas samaks, selles mõttes tavaliiklejale põhjapanevaid muudatusi ei ole. Rohkem tähelepanu nõuavad muudatused professionaalidelt: politseilt, autokoolidelt, kutselistelt autojuhtidelt, neil on nüanssidesse süüvimine möödapääsmatu.

Kuivõrd siiski on inimesed teie hinnangul muudatustega kursis?

Osa teab, osa mitte, mõni teab, aga mõistab valesti. Toon näiteks ratturi sebral, ühe konfliktide allikaist. Õnneks pole Pärnus veel keegi auto alla jäänud, aga ratturid kipuvad ekslikult arvama, et neil on ülekäigurada sõites ületades eesõigus. Samal ajal on neil eesõigus vaid pöörde teinud auto ees. Ja sedagi siis, kui nad liiguvad jalakäija kiirusega. Ratturid ülekäigurajal ongi suurim probleemide allikas. Lahenduseks pakun: olgem kõik üksteise vastu viisakad, siis jääme terveks!

Kas tuleks teie arvates olla viisakas ja järeleandlik ka vasakult ja paremalt mööda süstivate ning nina rivvi kiiluvate ülburite vastu?

Miks mitte, las nad minna. See on politsei rida rikkujatega tegelda, ei tasu tavaliiklejal nendega võidu ajada või kraagelda.

Tuletame meelde, millised dokumendid peavad sohvril kaasas olema.

Juhiloa asemel võib ette näidata passi või ID-kaardi. Sõiduki registreerimistunnistust ei pea olema kaasas omanikul, kasutajal või vastutaval kasutajal. Volitust Eestist Euroopa Liidu riikidesse sõites vaja ei ole, piisab sõiduki registreerimistunnistusest.

Uus seadus suhtub varasemast teistmoodi mopeedidesse ja nendega sõitjatesse. Kas juhiloa taotlemise ja mopeedi registreerimise nõuet on mõistetud?

Enne 2011. aasta 1. juulit ostetud mopeedide registreerimiseks on aega 2012. aasta 1. juulini, pärast tänavust 1. juulit soetatuile tuleb tõesti viie päeva jooksul numbrimärk kinnitada. See annab võimaluse teha rattale kindlustus, on kaitse varguse vastu.

Noortel peab olema juhiluba ja kuna vahelejääjaid on vähe, ei tundu see olevat probleem.

Küll oli mõnelegi mopeedi sadulas istunule üllatus, et mopeed on nüüd seaduse silmis võrdsustatud mootorsõidukiga ja sellega ei tohi sõita lõhnadega või svipsis olekus. Olenevalt joobest võib see lõppeda kriminaalvastutusega.

Mõnelegi oli üllatus, et mopeediga sõites tohib nüüd kasutada vaid vastava markeeringuga motokiivrit.

Kuidas suhtute metsapeatuse teinud, aga kollase ohutusvestita sohvrisse?

Ohutusvest on pimedal ja halva nähtavusega ajal autojuhi enda turvalisuseks väga praktiline asi. Aga me ei kontrolli selle olemasolu, ei aja pilli lõhki talvelgi, kui raske on autost väljumata rooli taga paksule riietusele vesti peale saada.

Enda nähtavaks tegemine on oluline ka jalakäijale, kel nüüd peab halva nähtavusega või pimedal ajal olema helkur nii asulavälisel teel kui asulas. Ja muidugi on, eriti praegu sügisel, tähtis varustada oma jalgratas nii esi- kui tagatulega.

Teine pool enda nähtavaks tegemisel on oma liiklusohutust tagava vaatevälja tagamine. See tähendab, et juht peab enne sõidu alustamist veenduma esiklaasi, esimeste külgklaaside ja peeglite puhtuses, selle asemel et anda gaasi nagu väikese vaatepiluga soomusmasin.

Kas jälgite piinlikult, ega keegi sõites mobiiltelefoni peos hoia, jutlemisest rääkimata?

Jälgime rooli taga mobla kasutamist samas mahus kui varem. Veel pole me mobiile eritähelepanu alla võtnud, aga eks me kunagi lähe terasemaks, sest harjumiseks antud aeg saab otsa. See juhtimist segavate toimingute teema – suitsetamine, söömine, märkmete tegemine, olgu või küünte värvimine – on tegelikult laiem ja nõuab politseiltki loomingulist lähenemist.

Asju, millesse pehmemalt või karmimalt suhtume, on ju erinevaid.

Näiteks sõidukiiruse, sõiduki seisundi ja turvalisuse ning juhi tervisliku seisundi ehk suure ülekiiruse, laguneva masina ja purjus sohvri puhul järeleandmisi olla ei saa. Aga näiteks plätudega sõitu, mis Saksamaal keelatud, me patuks ei pea.

Ja väide või müüt, et palja ülakehaga ei või rooli taha istuda, ei vasta tõele – seda ei keelanud vana seadus, ei keela ka uus.