Mainori Pärnu õppekeskust sulgemine ei ohusta

Eesti ettevõtluskõrgkooli Mainor rektori Krista Tuuliku (vasakul) ja Mainori Pärnu õppekeskuse juhataja Ilme Ree sõnade järgi Pärnus tudengeid jagub. Foto: Ants Liigus

Eesti ettevõtluskõrgkooli (EEK) Mainor Pärnu õppekeskuse juhataja Ilme Ree kinnitas, et Eesti suurima erakõrgkooli siinsel õppekeskusel läheb väga hästi ja sulgemine seda ei ähvarda.

Läinud reedel kirjutas ajaleht Postimees, et kuna tänavu kahanes kuni 20aastaste sisseastujate arv EEK Mainorisse mullusega võrreldes ligi poole võrra, vähendas kool töötajate arvu ega võta Võru ega Rapla õppekeskusesse tuleval aastal tudengeid vastu.

EEK Mainori rektor Krista Tuulik näeb sisseastujate arvu vähenemise taga nii demograafilisi protsesse kui käimasolevat kõrgharidusreformi.

“Kolme aasta eest alanud demograafiline kriis on jõudnud gümnaasiumilõpetajateni. On ju teada, et tudengite arv väheneb kõigis kõrgkoolides. Kui avalik-õiguslikes ülikoolides lubatakse kõigile tasuta kõrgharidust, on selge, et gümnaasiumilõpetaja erakõrgkooli ei tule,” selgitas Tuulik.

Võru ja Rapla õppekeskuse sulgemise kohta kostis rektor, et nende tegevuse lõpetamine on kaalumisel.

Pärnus jagub üliõpilasi

Ree sõnutsi algas EEK Mainori Pärnu õppekeskuses kooliaasta üle ootuste hästi ja tudenginappus ei puuduta siinset filiaali kuidagi.

“Kokku võtsime tudengeid mullusega võrreldes vastu seitse vähem, aga meile pole see suur probleem. Rõõmu teeb asjaolu, et sel sügisel tuli meile õppima üllatavalt palju neid, kes töötavad. Tööl käivad õppijad ongi üks olulisi sihtrühmi,” märkis Ree.

Nii võeti EEK Mainori Pärnu õppekeskuse õhtuse grupi 25 õppekohale vastu 33 töötavat õppurit.

Samal ajal tõdes Ree, et töö kõrvalt õppijate huvi end koolitada pole alati nii suur olnud. Kui EEK Mainor Pärnus aastal 2003 alustas, moodustus siinse õppekeskuse üliõpilaskond pea täielikult tööinimestest.

“Vahepealsetel aastatel töölkäivate tudengite hulk kahanes ja mõtlesime: kas tõesti kõik on koolitatud või pole kooli üles leitud? Nüüd on aga 2/3 vastsetest tudengitest on need, kes käivad tööl ja soovivad end täiendada-koolitada. Sellised õppijad on hästi motiveeritud, sest teavad, mida tahavad,” rääkis Ree.

Kui kogu EEK Mainoris on kooli kõrgajal aastas vastu võetud tuhatkond üliõpilast, siis neist Pärnus ligemale 250. Praegu õpib koolis 2500 inimest, neist Pärnus 198.

“Nii et mina ei näe mingit probleemi. Õpilastepuudust meil Pärnus ei ole, maja on hommikust õhtuni rahvast täis. Pärnus on alles kõik töötajad, kedagi koondatud pole,” kinnitas Ree.

Seda, et Pärnu õppekohal hästi läheb, väitis ka Tuulik ja täpsustas, et Postimehe artiklis välja käidud koondatute arv 20 ei vasta tõele.

“Ma ei tea, kust see 20 koondatud õppejõudu tuli. Seoses õpilaste vähenemisega lõpetasime töösuhte 13 inimesega. Me reorganiseerisime eeskätt oma tugistruktuuri, et suunata raha tuleviku tarvis, millega seoses lõime paar töökohta juurde. Pärnut need ümberkorraldused kuidagi ei puuduta, siin jätkub kõik vanamoodi,” märkis Tuulik.

Kõrgharidusreform tekitab küsimusi

Kaadrimuudatused EEK Mainoris pole tingitud ainult sisseastujate arvu kahanemisest. Teine ümberkorralduste põhjus on kõrgharidusreform, mis sunnib kooli vaatama lähiaastatest kaugemale.

“Kevadiste riigikogu valimiste ajal lubati tasuta kõrgharidust kõigile. Usun, et sel aastal gümnaasiumi lõpetanute seas oli seetõttu palju neid, kes jätsid sügisel kõrgkooli astumata. Milleks tulla erakõrgkooli, kui äkki järgmiseks aastaks lubatakse tasuta õppekohti? Kui palju on aga neid inimesi, kes kalkuleerivad, et Eesti riik ei saa kõigile tasuta kõrgharidust võimaldada? Kõrgharidusreformis on meile kui erakoolile praegu palju ebaselgust,” sõnas Tuulik.