Dmitri Burnašev: 15 000 ettevõtlikku inimest ei saa eksida

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dmitri Burnašev.
Dmitri Burnašev. Foto: PP

Sel aastal asutatakse Eestis tõenäoliselt 15 000 ettevõtet, rohkem kui kunagi varem. Rusikareegel ütleb, et sellega luuakse ligikaudu 40 000 töökohta: pool neist Tallinnas, pool mujal Eestis.

Tihti visatakse üleolevalt, statistikat vaatamata: suurem osa neist firmadest paneb ju esimese aasta jooksul uksed kinni! Tegelikult on pilt palju positiivsem. Kolm neljandikku Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) klientidest tegutseb neljandal aastalgi pärast asutamist. Eesti üldine näitaja on pisut üle kahe kolmandiku sama aja peale. Mõlemad on üsna optimaalsed suhtarvud.

Kui kestma jäävate ettevõtete osa oleks veel suurem, näitaks see alustajate madalat riskijulgust ja väikest ambitsiooni. Aga just julgus ja tahe teha midagi uut ja suurt on ettevõtluse käivitavad jõud.

Teeme ära!

Sellestsamast ärategemise tahtest on sündinud mitmendat aastat oktoobri alguses toimuv üle-eestiline ettevõtlusnädal (tänavu 3.–7. oktoobrini). Neljas suuremas linnas ja paljudes väiksemates kohtades korraldati kokku umbes 200 loengut, seminari, töötuba, ettevõtete külastust ja muud üritust. Ometi julgen ma asetada selle eraldi kõigist muudest lugematutest temaatilistest aastatest, kuudest, nädalatest ja päevadest. Ettevõtlusnädala muudab eriliseks see, et korraldajaid on palju, kõik sünnib kohapealsetest algatustest.

Jah, EAS ja majandusministeerium koos partneritega ehitavad suurte konverentsidega ettevõtlusnädalale katuse. Aga seinad, mis esmaspäevast pühapäevani püsinud konstruktsiooni üleval hoidsid, laoti kohapeal, kohalikust initsiatiivist. Kogu ettevõtlusnädalat saatis positiivne, tehatahtmise vaim nagu üle-eestilistel talgutel. Ja eks omamoodi ettevõtlustalgud need ju olidki.

Näiteks Pandiveres leidis juba teist korda aset ettevõtlusmess, mis tõi kokku piirkonna ettevõtlikud inimesed. Peale toote sai seal tutvuda inimesega selle taga ja uurida temalt, kuidas ettevõtja elu erineb palgatöötaja omast. Tavalisel reedel ma suure tõenäosusega ei astuks Võivere kuivati uksest sisse, et peremehelt uurida, mismoodi see äri käib. Ettevõtlusnädalal võin tolle kogemuse poolest rikkamaks saada.

Mõni ettevõtmine oli väga praktiline: Narvas toimus juhtidele mõeldud raamatupidamise aastaaruande finantsanalüüsi seminar, Pärnumaal arutati Rootsi turule orienteeritud turismi väljavaadete üle. Ettevõtlikkuse ja ettevõtluse peale mõtlemise võimalusi jagus kõigile.

Huvi püsivalt tõusuteel

Ettevõtlusnädala üritusterohkus näitab sama mis statistika: inimeste huvi ettevõtluse vastu kasvab. See on näha sellestki, et viimasel paaril aastal on EASi korraldatavate koolituste ja nõustamisprogrammide kohad väga kiiresti täitunud. Jah, osalt on siin rolli mänginud raske olukord tööjõuturul. Päris palju on tekkinud ettevõtteid, mille on asutanud spetsialistid, kes varem töötasid pankrotti läinud suures firmas. Müts maha nende ees, kes on osanud töökohakaotuse uueks võimaluseks pöörata!

Ei saa nõustuda skeptitsismiga, et vaid Tallinnas on elu ja mõtet ettevõtlusega alustada, kuna pool ettevõtetest luuakse väljaspool pealinna. Ei saa öelda, et mõnes maakonnas oleks ettevõtlusaktiivsus oluliselt madalam kui teises: ettevõtete loomine järgib maakondade suuruse loogikat. Seega on elu ja põhjust-võimalust ettevõtlusega alustada igal pool.

Olengi seda meelt, et enam kui vajadus motiveerib inimesi midagi ette võtma võimalus realiseerida oma unistusi ja saavutada tunne, et oled midagi ära teinud. Loomulikult on selle kõrval tähtis vajadus tuua oma perele leib lauale.

Üha rohkem kuuleb innustavaid näiteid eestlastest, kes ettevõtjana on nii hästi hakkama saanud, et ei konkureeri enam kodumaal või lähiriikides, vaid kogu maailma turgudel. Sel aastal oli Londoni alustavate innovatsioonifirmade konkursil 20 finalisti seas neli noort Eesti firmat, kaks neist esikolmikus, sealhulgas võitja, insenerlahenduste andmebaasi loov GrabCad. Põhjusega saab olla uhke äsja EASi ettevõtluskonkursilt “Eksportöör 2011” tiitli saanud Fortumo üle, mille mobiilimaksesüsteemid aitavad raha kasseerida üle 60 riigi tarbijatelt.

Nende ja paljude teiste edu on sel aastal andnud julgust 15 000 ettevõtte tekkeks. Kümme aastat tagasi oli see arv kaks korda väiksem. Vaadates tänavuse ettevõtlusnädala aktiivsust, võiks küll ennustada, et 30 000 piir jõuab kätte kiiresti.

Märksõnad

Tagasi üles