Riina Martinson: Kandke helkurit!

Riina Martinson
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riina Martinson.
Riina Martinson. Foto: PP

Üliigav pealkiri, eks? Jah, on küll. Ometi taban end õhtuhämaras läbi Pärnu ja Lihula maanteed pidi kodu poole sõites tihti neid sõnu rooli tagant jalakäijaile käratamast. Tegelikult olen korra kõnniteeta maanteel vihmasabinas isegi auto peatanud ja need sõnad pimedusse karjunud, kui ühtlaselt tumehalli pilti ilmus järsku autost mõni meeter eespool kaks tumedais rõivais ja helkurita koolipoissi.

Helkuriteemast kuuldes tuleb mulle alati meelde üks viie aasta tagune juhtum. Sõitsime pimedal sügishommikul Pärnusse. Et vihma sabistas, oli 90 alas kiirus ehk 70 ligi ja et sel kellaajal on koolilapsi tee ääres liikvel, oli pilk erilise tähelepanuga pimedusse suunatud. Ometi seisis ühel hetkel vaevu viis meetrit meist eespool bussipeatuse juures sõidurajal auto valgusvihus tumedas riietuses vana naine. Ju tal oli kogemus, et bussijuht ei pruugi pimedas helkurita ootajat märgata ja sõidab peatumata edasi. Nii valiski naine enda märgatavaks tegemiseks teeleastumise.

Kindel on, et mina toona algaja autojuhina poleks ehmatusest poole sekundiga kuidagi reageerida jõudnud ja lugu lõppenuks traagiliselt. Õnneks suutis abikaasa hetkega vastassuunavööndisse põigata ja edasi sõita. Õnn seegi, et sel väga tiheda liiklusega teel parajasti keegi vastu ei sõitnud.

End pisut kogunud, küsisin mehelt, mida ta oleks teinud, kui mõni auto oleks vastu tulnud. Ehk valik olnuks: kas lapseootel naine kõrvalistmel, sõita otsa tundmatule memmele või vastuliikuvale autole või bussipeatusele. “Ega valikut olegi,” kostis vastus.

Sama küsisin autojuhtide lõppastme koolitusel õpetajalt. Vastuseks kõlas, et sellise valiku puhul polegi head lahendust, igal juhul saab keegi viga. Seega, palun kandke helkurit! Säästate oma elu ja autosistujate vaimset tervist.

Jah, mäletan ajast, kui isegi veel vaid jalakäija olin, levinud arvamust: kui auto tuledevihk su jalge ees teed valgustab, siis autojuht näeb sind. See on mulle siiani müstika, aga autojuht tõepoolest ei näe jalakäijat enne, kui too juba päris ligidal on. Eriti hull on lugu juhul, kui vihma tibutab.

Kõik see jutt kehtib ka pooleldi valgustatud linnatänavate kohta. Ausõna, seda punkti uues liiklusseaduses, mis kohustab asulaski pimedal ajal helkurit kandma, nõuab tegelik elu. Ärge unustage helkurit kinnitamast isegi koerale ja lapsevankrile, mida enda ees lükkate!

Märksõnad

Tagasi üles