Ettevõtjatel lasub vastutus ühiskonna arengu ees

Marko Siller. Foto: PP

Äsja lõppes Eestis ettevõtlusnädal, mille fookuses oli ettevõtluskultuuri ja vastutustundliku ettevõtluse temaatika. Mis selle nädala järel Eestis nüüd muutub ja kelle võimuses on neid muudatusi teha?

Vastutuse veeretamine

Küsige iseendalt: kes peaks tegelema ühiskondlike kitsaskohtade lahendamisega? Enamasti veeretame oma vastusega tolle koorma ikka riigi kaela, uskumata ise sealjuures, et ametnikud asju alati kõige efektiivsemal moel ajavad. Saab vähemalt enda pealt vastutuse ära.

Ometi peaksime enesestmõistetavana võtma ka ettevõtete vastutust anda oma (vabatahtlik) panus kogukonda ja loodust puudutavate probleemidega tegelemisel. Sõltub ju iga ettevõtte edu sellest, kuidas läheb ühiskonnal, milles ta tegutseb. Peaks olema loomulik, et ettevõtted kannavad ümbritseva hea arengu eest hoolt. Aga on teisigi põhjusi.

Vastutustundlik opereerimine ja pikas perspektiivis mõtlemine on selgelt üks nüüdisaegse ja uuenduslikult mõtleva ettevõtte tunnusjooni. Põhjamaades ei ole enam võimalik müüa toodet/teenust “rohelise sildita”, kuna seal inimesed usuvad sellesse ja on valmis rohkem maksma. Omanike ja juhtide mõistmine, et vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamine on vajalik, võib mõnel juhul määrata ära firma eksisteerimise viie või kümne aasta pärast.

Aga me liigume põhjanaabritele järele. Ettevõtete initsiatiivil on kooskäimist alustanud vastutustundlike ettevõtete mõttekoda, mis räägib “kas” asemel „miks“ ja “kuidas“, ning juba neljandat aastat järjest löövad kümned ettevõtted kaasa vastutustundliku ettevõtluse indeksi koostamisel.

Kuigi indeks on Eesti vastutustundlike ettevõtete pingerea loomise alus, kannab see eelkõige enesehindamise vahendi rolli: kuidas me oma ettevõtet juhime ja milles seisneb meie vastutustundlikkus? Hindamisprotsessi läbimine ja Ernst & Youngi audiitorite ja valdkonna ekspertide hinnangud annavad ettevõttele selgema pildi, kuidas vastutustundlikkuse kaudu jätkusuutliku ärimudeli kindlustamisele kaasa aidata. Ja üha enam leiab nutikaid näiteid ettevõtjate kohta, mis seda teed sammuvad.

Head näited

Rohelise trükiteenuse poolest tuntud Ecoprint kasutab näiteks ainult looduslikke trükivärve, eelistab spetsiaalset trükipaberit, kasutab trükikoja niisutamiseks sademevett, kütab ruume tootmisseadmete jääksoojusega ja soojendab vett päikesepaneelidega. See kõik on aidanud neil saavutada märkimisväärset edu nii kodus kui Skandinaavia turul.

Microsoft Estonia on juba aastaid korraldanud “Veebivenna” projekti, kus koomiksite ja õppematerjalidega avardatakse laste ja vanemate internetiohutuse alaseid teadmisi. Samuti on nende ettevõttes juurutatud süsteem, kus töötajatel on võimalus võtta aastas kolm lisapäeva palgalist puhkust vabatahtlikuna ettevõttevälistes heategevuslikes projektides osalemiseks.

Või võtame Prisma Peremarketi ja Humana sorteerimiskeskuse. Esimene neist on teinud kampaaniaid, mis kutsuvad inimesi üles kasutama poes ostunimekirju, et ostlemine oleks lihtne, ratsionaalne ja kliendile soodne. Teine pakub töötajatele autokompensatsiooni vaid juhul, kui tööle ja koju sõitev auto on täis samas piirkonnas elavaid töökaaslasi.

Selliseid lugusid leidub veel. Ettevõtluskultuuri küpsemisega on meil üha enam ettevõtjad, kes ise näevad, et vastutustundlik ettevõtlus ei ole ühe korra projekt, vaid investeering ettevõtte pikaajalisse arengusse ja püsimajäämisesse.

Ometi on arenguruum suur, et senisest rohkem Eesti ettevõtteid suudaks näha oma äriedu saavutamise võtmena vastutustundlikku tegutsemist inim- ja looduskeskkonna toetamise nimel. Ja sellest võidab kogu ühiskond. Muutused on meie enda teha.

Eesti ettevõtted saavad homseni tänavuse vastutustundlike ettevõtete edetabeli kokkupanemisel osaleda. Lisainfot leiab internetiaadressilt www.csr.ee.