/nginx/o/2015/12/30/4840241t1h55b9.jpg)
/nginx/o/2010/12/27/490046t1h8e2c.jpg)
Ennustan, et need on: parim naissportlane tennisist Kaia Kanepi, parim meessportlane jalgpallur Konstantin Vassiljev, parim võistkond Eesti jalgpalli koondmeeskond, parim treener vutimeeste juhendaja Tarmo Rüütli.
Kommentaar: Parimad sportlased on vist selgunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas vaidleb keegi vastu? Küsib, mida on Kanepi peale ühe ülisärava mänguvõidu saavutanud? Pakub hoopis medalitega pärjatud Grit Šadeikot või Kaisa Pajusalu? Ootab suurt pauku Irina Embrichilt?
No kuulge, oigab hulk Eesti spordi medalitele orienteeritust vääraks pidajaid. Mõelge ikka ala auditooriumile ja mainele!
Ennustatud parimates kahtlejaid võiks olla teisigi.
Näiteks Gerd Kanteri MM-hõbedat Vassiljevist kalendri jagu ettepoole seadjad. Üks ikkagi maailma teine, Vassiljevi tasemel dirigente ja kaugpommitajaid on Euroopas kümneid ja maailmas sadu.
Aga – Kanteri valitsemine on ju nii tavaline ja igav, jalgpalluri edu erakordne ja meie Kostja pani ju kogu Eestil katuse kõikuma! Siiski – kus on ta medal, tiitel, saavutus?
Muide, medalit ja tiitlit pole ka etapivõiduga Vueltal ja parima noore ratturi särgi eest võitlemisega Prantsusmaa velotuuril Eesti spordisõprade meeli pinges hoidnud Rein Taaramäel! Äkki on hoopis tema parim?
Kui jõuame võistkondade juurde, kuulen juba ühe elustiili häält – loll jutt lõpetada, tegemist on jalgpalliga, mis on isegi seksist parem, üleüldse jumal ja väljaspool võrdlusi.
Aga mind huvitab väga, mida ütlevad vutikoondise jõudmise kohta veel mitte EMi finaalturniiri alagrupiturniirile, vaid üksnes play-off’i ja saada selle eest parimaks pärjatud, Eesti võrkpallimehed, kes mängisid tänavu teenitult EM-finaalturniiril, koguni võitsid seal ühe mängu ja ei jäänud viimaseks?
Ja kas ei paneks vutikoondise parimaks tunnistamine arusaamatuses õlgu kehitama Euroopa sõudehõbedaid Andrei Jämsät, Tõnu Endreksoni, Allar Rajat ja Kaspar Taimsood? Sõudmist harrastatakse maailmas enam kui 200 riigis, mis on meile kodus ette heita?
Irriteerisin ja ärritasin siin natuke meelega, tegelikult olen minagi vutimeeste viimastest mängudest ja enneolematust edust vaimustuses.
Aga kainet mõistust säilitades meenub mulle aasta, mil soomlased hääletasid oma parimaks fitness’is maailmameistriks tulnu. Mitte maailma kuuenda suusataja põhjendusega, et no kuulge, suusatamine ja Soome … Või rallisõitja või Räikköneni.
Saame näha, mis Eestis juhtub, päris põnev ette mõelda.
Vox populi ja emotsioon võidavad kainuse ees, arvan.