Juhtkiri: Õiguskantsler ja naiste paradiis

Pärnu Postimees. Foto: PP

Õiguskantsler Indrek Teder edastas avalikkusele sel nädalal hoopis olulisemaid sõnumeid, kui seda oli Pärnu ranna naisteplaaþi õigusvastasus. Ent paraku peab ta tegelema sellistegi avaldustega, mille puhul tahaks küsida: kas avaldajal tõesti midagi targemat teha ei ole?

Naisteranna olemasolu juba üsna hallidest aegadest põhineb ühiskondlikul kokkuleppel, et Pärnu rannas on üks selline piiritletud ala, kuigi Euroopa Liidule pole see argument. Meeste paradiis, mis asus Rannahotellist Mai pool, olevat kaotatud juba 1950. aastatel. Ent naistegi alasti päevitamist ei ole eriti sallitud.

Mais 2007 kirjutas Pärnu Postimees: ”Tasahilju hakatakse naiste paradiisigi välja sööma. Suve lõpuks ehitatakse endise lõbustuspargi juurest üle sonni laudtee, millelt viivad linnuvaatlejate ja ”linnuvaatlejate” sisse tallatud rajad pahaaimamatu või head lootva jalutaja otse paljalt päevitavate naiste vahele või naisteranna ja muuli vahelisele alale, mille on okupeerinud nudistid. Säärane suunatud liiklus peaks alastikultuuri viljelejad pikapeale kappi tagasi pelutama. ”Ega see eriti meeldiv ole, kui keskrannast muulini minnes pead vahepeal mingi meeletu pornomaailma läbima,” selgitas Kasemets.”

Rääkija oli toonane Pärnu linnavalitsuse keskkonna peaspetsialist Sigrit Kasemets.

Kuna soolise diskrimineerimise ümber lüüakse Eestis praegu kõvasti trummi, on Tederi hinnang igati korrektne. Kuid tähelepanu tasuks pöörata veel ühele nüansile. Õiguskantsler soovitab ”sellisel kujul” soolise eristamise lõpetada. Ilmselt ei peaks see tähendama seda, et naistel poleks võimalik edaspidi alasti päevitada. Üksnes naiste plaaþi tähistav kolmekeelne silt võetakse maha ja muud ei midagi. Seda enam, et tänapäeval naiste päevitusriided enam suurt midagi ei varja.

Pärnu linnavalitsuse seisukohta tasub sellegipoolest huviga oodata.