/nginx/o/2018/03/02/7651339t1hb9f8.jpg)
/nginx/o/2018/07/30/11123702t1h3885.jpg)
Kahjustuste ennetamise eesmärgil tohib Eestis tänavu küttida 61 karu, kellest kaks on lubatud küttida Pärnumaal.
Pärnumaal tohib lasta kaks karu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaamet lubab 1. augustil algaval karujahi hooajal lasta 61 pruunkaru ehk viie isendi võrra rohkem kui möödunud aastal. Kuna tegemist on kaitsealuse liigiga, on karujaht lubatud vaid kahjustuste piirkonnas kahju vältimise eesmärgil.
Mullu sügise seisuga elab Eestis ligemale 700 metsaotti. Sama seis oli aasta varem. Karu käekäigu üks indikaatoreid on samavanuste poegadega pesakondade arv. Läinud aastal registreeriti riigis 65 sellist pesakonda. See on mõnevõrra vähem kui mullu, pikemat perioodi vaadeldes viitab see jätkuvalt karude arvukuse taastumisjärgsele stabiliseerumisele. Peale siginud emasloomade arvu kasvu paistavad viimased neli aastat silma pesakonna suurusega: keskmiselt kuulub sinna 2,15–2,58 looma. Sama number varasema perioodi kohta oli 2,1. Siginud ehk poegadega emakaru küttimine on jahieeskirja järgi keelatud.
„Nende andmete põhjal võib taas kinnitada, et meie karupopulatsioon on heas seisundis ja eeskujuks kogu ülejäänud Euroopale. Samal ajal on sellel oma varjukülg: suurenenud arvukus tingib kahjustuste kasvu. Eelkõige on kannatajaks mesinikud, aga ka loomapidajad. Tänavu on karukahju siiski mõnevõrra väiksem, kui võrrelda eelmise aasta sama perioodiga,“ selgitas keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.
Tänavu on karud lõhkunud Eestis 140 mesitaru, hävitades 173 mesilasperet. Aasta varem oli need näitajad vastavalt 205 ja 230. Ühel puhul murdis mesikäpp talumajapidamises seitse kana, mis on üsna harukordne juhtum. Kahju on tehtud põldudel silorullidelegi, kus lõhutud kile tõttu sööt rullis rikneb.
Nuhtlusisendite tabamiseks väljastas keskkonnaamet juuli alguses eriload, et lasta kaks karu Lääne-Virumaal ja üks Tartumaal. Lääne-Viru karud on nüüdseks kütitud. Mõlema isendi puhul ühistunnus oli inimsõbralikkus, mistõttu ei reageerinud nad peletamisele ja jalutasid toitu otsides julgelt taluõuel.