Kuidas taimi põuast päästa

TRT01: VIHMUTI: TARTU, EESTI, 03AUG10 - Pildil vihmuti T

FOTO: MARGUS ANSU/PM/SCANPIX BALTICS

Erakordse suvesooja miinuseks on põud, mis teeb paljudes Eestimaa paikades aiaomanikele muret. Üksikud vihmasahmakad ei leevenda taimede janu ja kastmise vajadus on mitmes piirkonnas endiselt suur. Kuidas taimi janust päästa, selgitab Hansaposti tootejuht Kristjan Kull.

Kuumal põuasel ajal vajab kastmist nii muru, lille- ja köögiviljapeenrad avamaal ja kasvuhoones kui marjapõõsad. Kõige janusemateks muutuvad kuivaga suurte lehtedega taimed, kõige vastupidavamad on täiskasvanud puud ja ilupõõsad, mis saavad reeglina ise hakkama, kuid pika põua korral vajavad lisavett needki. Mida liivasem pinnas, seda sagedasemat kastmist taimed vajavad. Niiskust hoiab paremini savine või turbane muld.

Kasta isegi pärast vihma

Pea kõigi taimede kastmisel kehtib kuldreegel: kasta tuleb pigem harva, hilisõhtul ja ohtralt. Kui taim saab vett sageli, aga ebapiisavas koguses, meelitab see juured mulla pinnakihti ja teeb asja vaat et hullemakski. Kõige lihtsam moodus kontrollida, kas muld sai piisavalt märjaks, on pista näpp sisse – kui märg on vaid mulla pealiskiht ehk sõrm ei saa üleni niiskeks, tuleb kastmist jätkata. Sama katset võib teha pärast vihmagi, tihti on niiskus jõudnud vaid sentimeetri sügavusse. Kuna taim saab vee kätte juurtest, pole lehtede kastmisest üldiselt kasu, vesi tuleb suunata võimalikult juure lähedale. Kui rõdul on paar kastitaime, piisab lihtsast kastekannust, aga suures aias peaks igal aiapidajal olema üks korralik pikk voolik, abiks on eri vihmutidki.

Kuumal päikeselisel päeval taimedelt aurustuv veehulk kahekordistub ehk taimed vajavad kaks korda enam vett kui jahedatel pilvistel päevadel. See ei tähenda, et kastmist peaks hajutama, vastupidi – enamik taimi eelistab korraga rohkelt vett. Just aurustumise tõttu võiks kastmisel eelistada õhtut, kui päike on juba madalal, vastasel juhul aurustub osa veest kohe ega jõua kunagi juurteni. Neid taimi, mida võib kimbutada jahukaste, näiteks maasikaid, herneid, aga roosegi, võiks kasta õhtu asemel hommikul võimalikult vara. Kui tegu on suurelehelise taimega, tuleb aurustumise vältimiseks kasta eelkõige juuri, mitte lehti.

Kui võiks arvata, et väike vihmasabin põuaperioodil annab aiaomanikule hetke, et hinge tõmmata, siis tegelikult on kastmiseks suurepärane aeg kohe pärast väiksemat sadu. Esiteks jõuab vesi paremini taimeni, sest imendub juba niiskes mullas kiiremini kui kuivas kõvas pinnases. Teiseks on pärast sadu enamasti ilm veel sombune ja jahedam, see vähendab vee aurustumist.

Taimed külma vett ei armasta

Vaid üksikud taimed taluvad jääkülma vett, suurem osa eelistab jahedat või toasooja. Seega võiks esimese võimalusena kasutada kastmiseks oma tiigi, järve või muu veekogu vett. Seda enam, et lihtsamad pumbad on võrdlemisi soodsad ja tsentraalne kraanivesi suures koguses kallis. Peale selle on tsentraalse veega oht, et kui kõigis majapidamistes kastetakse korraga, jääb veesurve madalaks. Loomulikult on kastmiseks hea kogutud vihmavesigi, aga põuaperioodil on sellest teadmisest vähe kasu.

Kui kraanivee kasutamine on ainus lahendus, tuleb eriti külmakartlike taimede tarbeks täita veega suurem tünn, lasta päikesel seda kogu päeva soojendada ja kasutada kastmiseks alles hilisõhtul. Kõige külmakartlikumad on tomatid ja kurgid, mis viskavad jäise veejoa peale kardetavasti sussid püsti.

Muru päästmine kõrbemisest

Külma vee pärast peab vähem muretsema nende taimede puhul, mida kastetakse vihmutitest, sest vesi paisatakse õhku, kus see jõuab enne sihtmärgini jõudmist soojeneda. Vihmutite puhul tasub teada, et need niisutavad mullapinda maksimaalselt viie kuni kümne sentimeetri sügavuselt ehk päris kõigile taimedele sellest ei piisa. Küll on vihmuti pea asendamatu muru kastmisel. Seejuures kasutatakse eri vihmuteid, näiteks uduvihmuti sobib murule, aga mitte lillepeenarde kastmiseks. Suurde aeda vihmutit soetades vali suure kastmisraadiusega ja väikesesse aeda väikese kastmisraadiusega tarvik.

Muru on küll üldiselt vintske ja taastub kiiresti, aga praeguse põuaga vajab seegi regulaarset kastmist. Kui teisi taimi soovitatakse kasta varahommikul või hilisõhtul, siis muruvihmuti võib töötada vajaduse korral terve ööpäev, eriti kui neid on vähe ja tuleb pidevalt ümber tõsta. Kui vihmutitega on kaetud kogu aia murupind, on kastmiseks ideaalne aeg öö. Põuaperioodil võiks lasta muru tavapärasest kõrgemaks kasvada ehk niita harvemini ja seadistada niitja lõikepind kõrgemale.

Tagasi üles