Sauga jões peavad vetikad enneolematut orgiat Lisatud galerii!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Vetikate vohamise ajal ei tasu vette suplema ega sulistama minna, sest värvi muutnud jõgi pole tervislik keskkond isegi siis, kui seal pole sinivetikaid või neid on vähe.

FOTO: Urmas Luik

Sauga jõge uurimas käinud merebioloog Jüri Tenson kinnitas, et vetikate erakordne vohamine on vee supluseks küll mõneks ajaks rikkunud, kuid õnneks ei ole valdavalt tegu kardetud mürgiste sinivetikatega, ehkki jões on neidki.

“Vaatepilt on erakordne, midagi sellist näen ma elus esimest korda,” ütles aastakümneid veetaimestikku ja mikroorganisme uurinud Tenson. “See on justkui vetikate pulm, kuhu on kohale tulnud kõik sugulased.”

Tenson selgitas, et enamasti domineerib vetikate vohamisel üks liik teiste üle. Aga nüüd on kohal kõik ­läbisegi: räni-, vibur- ja rohevetikad. Muidugi on nende seas sinivetikaidki, mis eritavad toksilisi aineid, muutes vee ohtlikuks nii kaladele, loomadele kui inimestele. Kuid need on seni veel vähemuses.

Tagasi üles