Sauga jões peavad vetikad enneolematut orgiat

Sauga jõge uurimas käinud merebioloog Jüri Tenson kinnitas, et vetikate erakordne vohamine on vee supluseks küll mõneks ajaks rikkunud, kuid õnneks ei ole valdavalt tegu kardetud mürgiste sinivetikatega, ehkki jões on neidki.

“Vaatepilt on erakordne, midagi sellist näen ma elus esimest korda,” ütles aastakümneid veetaimestikku ja mikroorganisme uurinud Tenson. “See on justkui vetikate pulm, kuhu on kohale tulnud kõik sugulased.”

Tenson selgitas, et enamasti domineerib vetikate vohamisel üks liik teiste üle. Aga nüüd on kohal kõik ­läbisegi: räni-, vibur- ja rohevetikad. Muidugi on nende seas sinivetikaidki, mis eritavad toksilisi aineid, muutes vee ohtlikuks nii kaladele, loomadele kui inimestele. Kuid need on seni veel vähemuses.