Kuidas lehm purjetama õppis?

Enne mereleminekut tegi surfiekspert Eleri Birk meile selgeks teooria. Vahel panid õpetussõnad kukalt kratsima. Foto: Lilli Tölp

Ma pole kunagi olnud lehm libedal jääl. Aga lehmana tundsin ma ennast vees. Õigemini purjel. Kui mulle pakuti proovida purjelaua algkoolitust, hakkas alateadvus huvitavaid mõtteid mõlgutama. Et tantsin lainetel nagu proff, teen võimsaid hüppeid ja kogun tuulest sellise kiiruse, et terve maailm ahhetab.

Tutkit!

Tegelikult on purjelauaga sõitmine, kui kogemus puudub, nii füüsiliselt kui vaimselt raske. Mind tervitas Pärnu Aloha surfikeskuses selle ala ekspert Eleri Birk, kes mind purjelaua juurde juhatas. 32kraadises kuumuses uurisin esmalt, kas A.P.T.E.K-ist tulnuna tasub ikka proovida. Tema kolleeg leidis, et pudel vett ja peaks hakkama saama. Tõmbasin siis kallipso selga ja tundsin ennast kui pingviin. Siinkohal tuleks tunnustada rannas töötavaid inimesi, kes puhkajaile rõõmu pakkuda soovides on tihtilugu pidanud sel suvel kuumarabandust trotsima.