Pärnu linnavõim versus kogukond

Pärnu linnavolikogu liige (Isamaa) Rain Jung. Foto: Erakogu

• Linn peab olema see reguleerija, käskija ja laskja, kes planeerib-kontrollib elanike ja turistide vajadustele vastava jäätmehoolduse toimimist.
• Praegugi on telefonirakendusi, mida Pärnu peaks kasutama, et linnakodanik, kes näeb viga laita, saab rikkumise pildina jäädvustada ja saata linnale menetlemiseks ning vajadusel järelevalveks.
• Linna tegevusetuse kõrval on vaja kogukondlikku arusaama lubatust-mittelubatust ja vajalikust-mittevajalikust - alles siis hakkab meie linn tgelikult liikuma parema elukeskkonna suunas.

Olen alati unistanud, et Pärnu kuulub kunagi maailma kümne parema ­rohelinna hulka. Kuid osa ametnikke väidab, et see pole võimalik. Kurb, et Pärnul puuduvad eesmärgid, mis aitaks linnal areneda ja parandada oma elukeskkonda.

Alates 1990ndatest on inimese eluiga tõusnud Eestis meeletu kiirusega (naistel kümme ja meestel 15 aastat). Selge, et mõjutegurid on puhtam elukeskkond, tervislik toitumine ja üldine hoolivam suhtumine. Pole aga kaua möödas ajast, kui keskkonnareostust nägi iga päev ja raha teenimine oli puhtast elukeskkonnast olulisem. ­Kehtis põhimõte “peale mind tulgu või veeuputus”. Vastutus sigaduste eest puudus täielikult.

Mõnes Aasia suurlinnas on prügi maha viskamine, sülitamine, seintele ­sodimine ja muu selline heakorra rikkumine rangelt karistatav. Trahvid ulatavad isegi 2000 dollarini, millele võib ­lisanduda ühiskondlikult kasulik töö avalikus kohas kohustusliku riietusega, millele kirjutatud “Eksimus!”. Kas meil on samuti vaja nii karme meetmeid ­rikkumistele reageerimiseks rakendada, on küsitav. Kuid arusaadav ja mõjuv sanktsioonide süsteem peaks olema.

Sellisest vajadusest kõnelevad kaubanduskeskuste esised, bussipeatused, pargipinkide ümbrused, mis konisid ja näritud kummi täis loobitud. Seinu ja elektrikilpe katab grafiti, mis Pärnus on keelatud ja milles domineerivad ­venekeelsed kolmetähelised mahlakad sõnad.

Sellest on veel vähe: osa inimeseloomi võtab auto, sõidab Papiniidu silla juurde kettagolfi rohealale ja paarutab selle lihtsalt sodiks, või mäkerdab ära vabadussamba. On seltskondi, kelle arvates sobivad nende uhked autod parkima ainult rohealadele, kõnniteedele ja invaparklasse.

Inimeste keskkonnateadlikkuse ­tõstmine on olnud liiga mannetu. Pakun arutluseks idee, et kõigil oleks Pärnus õigus ja võimalus juhtida tähelepanu sigatsejatele ja neid fikseerida. Omavalitsus määraku kindlad reeglid, mõjusad karistusmäärad (praeguse väärteo­määra korrutaksin kümnega) ja leiaks võimaluse nende avalikustamiseks.

Vitsad peab saama omavalitsus, kes on eelmiste aastatega üritanud midagi heakorra asjus ära teha, kuid eba­piisavalt ja küsitava kvaliteediga. Loomulikult on siin olnud käega löömist. Lisandunud on Pärnu piiride laienemine, mis omakorda kohustusi ja muresid juurde toonud.

Pakun arutluseks idee, et kõigil oleks Pärnus õigus ja võimalus juhtida tähelepanu sigatsejatele ja neid fikseerida.
Rain Jung

Alles see oli, kui üks ettevõte loobus linna parkide hooldamise lepingu täitmisest, viidates tegevuse majanduslikule mittetasuvusele. Kahjuks ilmnesid vead hankekonkursi korraldamisel, siis langes linna valik kõige odavama pakkumise peale ja sellise pakkuja tegelik võimekus hinnati üle. Sellistel hangetel on vaja rakendada kompleksset hindamissüsteemi vajalike tagatiste nõudmisega.

Meie parkides on murekohad aja jooksul tekkinud maapinna ebatasasused, kus sademevesi enam maasse ei imbu ja tekivad loigud, mis mädandavad muru. Pärast suuremat vihma on parkides näha lausa tiike. Pärnu pargid vajavad kiiret kapitaalravi, et vältida suuremate probleemide teket.

Näiteks Jakobsoni park ei kanna enam ammu pargi nime. Seal tuleks kohe alustada arhitektuurikonkursiga, et Rüütli tänava lõpp ei oleks killustatud, vaid jookseks ühtse ansamblina Vallikääruni. Jakobsoni parki ehita­tava hoonestuse alt võiks diagonaalis kulgeda galerii, mis viiks Tallinna väravate ja Munamäe suunas.

Praegu ei suuda pakendiorganisatsioonid ega jäätmevedajad avalikus ruumis prügikaste õigel ajal tühjendada. Konteinerid on linnaruumi paigaldatud ebaratsionaalselt ja nende tühjendamine on ilmselgelt mitterahuldav. Soojal suvepäeval ei paista prügikast prügi alt väljagi – võib-olla sellepärast ei leia vedaja neid üles.

Linn peab olema see reguleerija, käskija ja laskja, kes planeerib-kontrollib elanike ja turistide vajadustele vastava jäätmehoolduse toimimist ning astub otsustavaid samme rikkumiste tõkestamiseks. Kes oma kohustust ei täida, tuleb siit kaugemale saata! Kui lisada veel ehitus- ja lammutusjäätmete ning muu koristussodi väga aktiivselt praktiseeritava ebaseadusliku käitlemise probleem, siis on linnal esmaseid tegevusi olukorra parandamiseks juba küllaldaselt.

Praegugi on telefonirakendusi, ­mida Pärnu peaks kasutama, et linnakodanik, kes näeb viga laita, saab rikkumise pildina jäädvustada ja saata linnale menetlemiseks ning vajaduse korral järelevalveks. Sellist rakendust peaksid Suur-Pärnus kasutama kõik, kes iga päev mööda linna uhavad.

Linna tegevusetuse kõrval on vaja kogukondlikku arusaama lubatust-­mittelubatust ja vajalikust-mittevajalikust – alles siis hakkab meie linn tegelikult liikuma parema elukeskkonna suunas.

Leian, et praegu on linna ja kogukonna koostöö puudulik. Linnakodaniku kaasamine on jäänud tagaplaanile. Linn ja tema allasutused peaksid tegema rohkem koostööd Pärnu linna ettevõtetega ja mitte vaatama kõike ainult oma mätta otsast.

Raha, peamiselt selle puudumine, ei saa olla alati põhjus eitava vastuse andmiseks. Kas Pärnu ikka vajab üheksa miljonit eurot maksvat lasteaeda, kui praegu on linnas üle 150 vaba ­lasteaiakoha? Mulle tundub, et prioriteedid on valed ja mõistlik oleks enne oma kodu korda teha.

Koos Euroopa kaasrahastamise ja fondidega on meil võimalik Pärnu ­terveks teha ja kõik koos maailma kümne parema tiitlit jahtida, see pole mingi ulme. Olen enam kui kindel, et Pärnu linnavolikogu annaks sellisele tegevusele kindlasti rohelise tule.